:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/11/03/820014t1h170e.jpg)
Sisepoliitilised pinged ja Euroopa liidrite surve tegid oma töö – Kreeka peaminister Georgios Papandreou tegi kannapöörde ja on valmis vastuolulisest rahvahääletusest loobuma, kui opositsioon parlamendis tema ettepanekuid toetab.
Kreeka peaminister tegi taas kannapöörde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen rahul isegi siis, kui referendumit ei tule, sest see ei ole kunagi olnud eesmärk omaette. Mul on hea meel, kui praegune arutelu on inimesed mõistusele toonud,» lausus Papandreou Kreeka valitsuse liikmetele. «Kui opositsioon päästepaketti toetab, ei ole referendumit tarvis.»
Papandreou esmaspäevast otsust panna Euroopa liidrite vaevaga kokkulepitud 130 miljardi euro suurune abipakett rahvahääletusele kritiseerisid nii Euroopa liidrid, analüütikud, Kreeka rahvas kui ka valitsuse liikmed.
Selle otsuse tagamaad on selgusetud: kas oli tegemist katsega saada riigisisest toetust päästepaketiga kaasnevatele uutele kasinusmeetmetele või lootusega pressida Euroopalt välja midagi enamat?
Viimane ei läinud igatahes läbi. Papandreou Cannes’i aru andma kutsunud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy tegid ühemõtteliselt selgeks, et nemad järele ei anna ja referendumil saab olema palju suurem kaal, kui esialgu paistis.
«Referendum ei tähenda midagi vähemat kui vastust küsimusele, kas Kreeka tahab jääda eurotsooni või mitte,» kinnitas Merkel. Ka eurogrupi juht Jean-Claude Juncker tunnistas, et eurotsoon valmistub Kreeka võimalikuks lahkumiseks.
Seda võib hinnata põhimõtteliseks suunamuutuseks, sest seni on Euroopa liidrid kinnitanud, et Kreeka ühisraha kasutajate ringist lahkumine ei tule kõne alla – niisugune samm kahjustaks kogu eurotsooni. Nüüd tõdes Juncker: töötatakse selle nimel, et hellenite lahkumine ei tooks katastroofi teistele euroriikidele.
Kaheksa miljardi eurone rahasüst on Kreekale aga eluliselt tähtis. Selleta ei ole riigil võimalik maksta avaliku sektori palkasid, pensione ega teisi jooksvaid makseid ning Ateena rahakott oleks tühi juba järgmise nädala lõpuks.
Papandreoud ootab täna parlamendis ees usaldushääletus. Papandreou sotsialistlikul Pasoki parteil on seal õhkõrn enamus: 152 kohta 300st. Üks saadikutest teatas aga, et jääb küll parteisse, kuid ei toeta valitsust usaldushääletusel. Seega saab Papandreou loota kõige rohkem 151 saadiku toetusele.