Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Normas põhjustas suur koormus töötüli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Norma liinitöölistel tuleb enamasti veeta kogu tööpäev jalgadel.
Norma liinitöölistel tuleb enamasti veeta kogu tööpäev jalgadel. Foto: Peeter Langovits

Norma ohutusrihmade vabrikus tekkis terav konflikt tööliste ja juhtkonna vahel, kui uute tellimuste laekumisel tuli tööle hakata ka laupäeviti. Seadust siiski otseselt ei rikutud.



Normas käib töö üldiselt kolmes vahetuses ja summeeritud tööaja arvestusega, mis tähendab, et ajuti võib töönädala pikkus ulatuda ka 48 tunnini. Töö on raske, sest enamasti tuleb seista kogu päev püsti liini ääres, mistõttu paljudel töölistel valutavad päeva lõpuks jalad ja nad võtavad valuvaigisteid.

Toimetusse kirjutama sundis naisi hiljutine muudatus töökorralduses, mille järgi nad pidid hakkama tööle ka laupäeviti. Ehkki ka varem oli laupäeviti väljas käidud, oli see seni olnud enamasti vabatahtlik, nüüd aga muudeti kohustuslikuks.

Eksiti etteteatamisel

Paljudel on aga pere ja lapsed ning nädalavahetused ette ära planeeritud. Samuti ei teatatud naiste sõnul muudatusest ette seitse päeva, nagu näeb ette seadus, vaid üksnes kaks päeva.

«Kes ei tule oma puhkepäeval välja, peab kirjutama seletuskirja. Ületunde ei maksta, lihtsalt sunnitakse nende arvelt hiljem kodus istuma. Inimesed on nii ära hirmutatud, et on kõigega nõus, peaasi, et ei koondataks,» kirjutasid Norma ORV tsehhi töötajad, kelle esindaja nimi on toimetusele teada.

Ametiühingu keskliidu jurist Nelli Loomets ütles, et ükski töötaja pole kohustatud oma puhkepäeval tööle ilmuma ja ilmumata jätmise kohta seletuskirja kirjutama. Ta lisas, et töölepinguid, tööaja arvestust ja graafikuid nägemata on väga raske hinnata, kas tööandja on rikkunud kehtivaid õigusakte.

Loomets osutas ka vastuolule: töötajad väidavad, et laupäevase töö eest ei maksta, samas aga selgub kirjast, et kui töötunnid on täis, peavad töötajad kodus olema.

«Sellest võib järeldada, et tööandja peab ikkagi tööaja arvestust,» rääkis ta. «Töölepinguseaduse järgi tuleb ületunnitöö hüvitamisel anda vaba aeg, kui pole teistsugust kokkulepet.»

Norma ametiühingu usaldus­isiku Leo Lüllemetsa sõnul on tootmise hädavajadusest tingituna vahel vaja olnud inimesi tõesti ka väiksema etteteatamisajaga laupäeval tööle panna, kuid tavaliselt on seitsmest päevast kinni peetud.

Teema pole Lüllemetsa sõnul enam aktuaalne, kuna tellimuste arv on vähenenud ja varsti hakkab tööd nappima. «Minu arust on hea, et meil on olnud vahepeal võimalik inimestele rohkem tööd anda,» lausus ta.

Norma probleem on selles, et Venemaalt tulevad tellimused väga kaootiliselt ja need tuleb kiiresti täita. Lüllemets ütles, et ettevõtte juhtkond on üldkoosolekul olukorda selgitanud ja inimesed on aru saanud, et tööd tuleb teha siis, kui seda on.

Puhkus jaanuaris

Kui töötajal on vaja olnud laupäeva vabaks teha, siis on enamasti vahetus leitud. Lüllemetsa sõnul on pingeid üles kruvinud pigem ajutiste töölepingutega töötajad, kes on mures oma lepingu lõppemise pärast.

Ohutusrihmade vabriku tootmisjuhi Jüri Feiriku sõnul ei saa kõik töötajad aru, mida tähendab summeeritud tööaeg. Seadustest peetakse Normas tema sõnul rangelt kinni nii töö tasustamise kui puhkeaja suhtes.

Feirik on oma sõnul ka ise liinil töötanud ja teab, kui raske see on. Seetõttu kinnitas ta, et jälgib tähelepanelikult, kuidas naised ettenähtud puhkepausidest kinni peavad. Nii tuleb igas tunnis kümneks minutiks töölt puhkeruumi eemalduda, et näiteks teed juua või lehti lugeda.

Ka Norma personalijuht Ivar Arumäe kinnitas, et ettevõttes on töötempo sõltuvalt tellimuste laekumisest erinev ning vahel on vaja tööaega summeerida, mis ei pruugi kõigile meeldida.

Summeerides tööaega nelja kuu piires, makstakse kõigepealt ületundide eest koefitsiendiga 1,0 ja seadusega ette nähtud ülejäänud koefitsient 0,5 makstakse perioodi lõpus.

«Sel põhjusel tegid augustis kõik rõõmuga ületunde, aga nüüd, mil maksmine mitme kuu kaugusel, pole nad sellest huvitatud,» rääkis personalijuht. Ta lisas, et rahulolematust võis tekitada seegi, et tänavu ei saanud kõigile suvel puhkust anda, kuna sellal oli palju tööd.

Jaanuari algul, mil tellimusi vähem, saavad aga kõik oma väljateenitud puhkuse kätte.

Märksõnad

Tagasi üles