/nginx/o/2011/10/24/805002t1h90b0.jpg)
Euroopa rahvastik vananeb ja esimesele pensionisambale ei saa tulevased pensionärid väga palju lootma jääda, kuid Eesti pensionäri tulevik on Prantsusmaa või Kreeka vanurite omast lootusrikkam, ütles finantsekspert Kristjan Lepik.
Euroopa rahvastik vananeb ja esimesele pensionisambale ei saa tulevased pensionärid väga palju lootma jääda, kuid Eesti pensionäri tulevik on Prantsusmaa või Kreeka vanurite omast lootusrikkam, ütles finantsekspert Kristjan Lepik.
Lepik rääkis «Ringvaatele» antud intervjuus, et riikliku pensioni täielikku ärakadumisse ta ei usu, kuid 30 aasta pärast saadavad summad on ilmselt sellised, millega on raske ära elada, vahendas ERR Uudised.
«Ei ole väga häid tingimusi sellest oodata, inimene peaks mõtlema teistele sammastele,» nentis Lepik ning lisas, et majanduslikult on kolmas pensionisammas vähem efektiivsem kui teine sammas.
Lepik sõnas, et kui sammaste kogumisega võimalikult varakult alustada, siis saab endale tekitada keskmise palga lähedale jõudvaid pensione. «Eesti pensionäri tulevik on potentsiaalselt lootusrikkam kui Prantsusmaal või ammugi Kreekas,» nentis Lepik.