Põllumajandus-kaubanduskoja tellimusel valminud TSN EMOR uuringust selgus, et kvaliteedimärkidest Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse on tuntuim pääsukesemärk, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele.
Tuntuim Eesti toidu kvaliteedimärk on pääsuke
Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana eeskätt eestlaste ning kõrgharidusega elanike seas. Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed.
Mitte-eestlaste seas on märkide üldine tuntus küll pisut madalam, kuid ka see kasvab aasta-aastalt. Regioonidest jäävad muu Eesti tasemele alla Virumaa ja Tallinn, mis on seletatav mitmerahvuselise rahvastiku koosseisuga.
Märgistusega toodete eelistamine on jätkuvalt kõrge. Ligi 80 protsenti märkidega tuttav olevatest vastajatest väidab end alati või mõnikord märkidega tooteid eelistavat.
Tunnustatud Eesti Maitse märgistusega toidukaupu eelistab alati ligi viiendik vastajatest. Uuringu tulemused räägivad sellest, et noored ei oska veel kvaliteedile tähelepanu pöörata ja nii mängibki keskmisest väiksemat rolli märgistus alla 25-aastaste tarbijate jaoks.
Ristikumärki tajutakse eeskätt Eesti päritolule, toote kvaliteedile ning kohalikule toorainele viitavana, ehkki ristikumärgi taotlemisel pole tegelikult põhitooraine kodumaisuse nõuet ja märk näitab toote kõrget kvaliteeti, mida on hinnanud toidueksperdid.
11. novembril antakse EPKK lõikuspeol kätte tänavuse toiduainete hindamise edukalt läbinud toodetele Tunnustatud Eesti Maitse ja Tunnustatud Maitse kvaliteedimärgi kandmist lubavad tunnistused.
Märkide kandmise õiguse sai tänavu kokku 39 toodet, 28 tootele anti pääsukesemärk ja 11 tootele ristikumärk. Lisaks soovisid litsentsilepingut pikendada üle 150 tootele ka varasemad märgikandjad.