Juhtkiri: usun, ei usu

Foto: Urmas Nemvalts

Kreeka referendum kui kõrge panusega bluff
 

Euro märgil € ühisvaluuta stabiilsust (sic!) sümboliseerivad paralleelsed kriipsud ähvardavad väänduda samamoodi kõveraks nagu kreeka «e» isegi. Kreeka peaminister George Papandreou esmaspäevaõhtune otsus panna uus abipakett rahvahääletusele lõhkas eile tõelise pommi, kuigi hellenite maalt tulevad teated ei peaks õigupoolest kedagi üllatama. Kuid alles mõne päeva eest olid ju ELi riikide juhid pärast järjekordset töö-ööd teinud avaldusi maailma päästmisest ja kergendatult näisid hingavat isegi närvilised börsid.

Referendumiteade lõi ülihapra tasakaalu (või õieti sellelaadse olukorra) uuesti paigast. Turud reageerisid järsu kukkumisega ning üleilmses meedias tekkis mõne tunniga tohutu hulk äärmusest äärmuseni ulatuvaid spekulatsioone, mida võiks kaasa tuua kreeklaste «jah» või «ei». Tulemus, nagu ka sellele järgnev, on ettearvamatu.

Peaministri käik näis rabavat mitte ­ainult euroliidu kolleege, vaid ka teisi Kreeka ministreid – ajakirjanduse väitel ei teadnud näiteks käimasoleva võlakriisi vältel sageli riigi kõneisikuks olnud rahandusminister Evangelos Venizelos referendumiplaanist midagi.

Otsus ise tuleneb suurel määral Kreeka sisepoliitikast. Valitsuse toetus parlamendis väheneb. Ülehomne usaldushääletus võib võimuliidu ning sellega ka referendumiplaani kukutada. Kuid võim vajab hädasti värsket annust legitiimsust. Rahva jah-sõna võiks selle anda. «Me usume oma kodanikesse, usume nende hinnangusse, usume nende otsusesse,» ütles Papandreou. ELi Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kiirustasid aga ühisavalduses omakorda teatama, et usuvad Kreekasse…

Referendumiotsus on nagu bluff kaar­dimängus, kus võita võib palju, kuid kaotada tihti veelgi enam. Praeguses mängus on panused kujuteldamatud. Rahva «ei» võib tõesti tähendada rasket kriisi ja kaost, mitte ainult Kreekale endale ähvardava kontrollimatu pankroti näol ning riigiga tihedalt seotud naabritele Lõuna-­Euroopas, vaid liialdamata ka eurotsoonile ja kogu ELile. Seda viimast üritab Papandreou bluff samuti üsna suurejooneliselt rõhutada, isegi kui otsesõnu ei hirmutata.

Uus ja ülistatud abipakett sisaldab endas lisaks võlgade osalisele kustutamisele ka ulatuslikku kärpekava. Referendumi (juhul kui see ikka tuleb) tulemuse suhtes saab määravaks, milline saab olema rahvale poliitikute antud häälestus. Poliitikud võivad ju rääkida, kuidas nad rahvasse usuvad, aga kas rahvas usub ka oma poliitikuid? Väga kahtlane.