:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/11/02/817238t1h72a8.jpg)
Vaid viis päeva pärast Euroopa liidrite kokkulepet vallandas Kreeka peaminister Georgios Papandreou ootamatu rahvahääletuse-jutuga senisest tõsisema murelaine. Kogu eurotsooni päästmise strateegia võib niimoodi vastu taevast lennata.
Kreeka pani päästeplaani ja euro alla uue pommi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Papandreou otsus 130 miljardi eurone ELi uus abipakett tuleva aasta jaanuaris rahvahääletusele panna tuli nagu välk selgest taevast. Seda nii Euroopa liidrite, abipaketis osalevate riikide elanike kui ka analüütikute jaoks.
Vähe sellest, teadmatuses oli ka riigi rahandusminister Evangelos Venizelos, kes rahvusvaheliste laenuandjatega läbirääkimisi pidas.
Kuigi hellenite peaminister ei ole oma otsust põhjendanud, hindavad analüütikud seda kui Papandreou meeleheitlikku katset tagasiastumisest pääseda ja abiraha saamiseks vajalikele kärpekavadele poolehoidu võita.
«Papandreou mängib täispanusele, aga see ei ole suur risk mitte ainult Kreeka, vaid kogu eurotsooni joaks,» kommenteeris Saksamaa Commertzbanki analüütik Jörg Krämer.
Eelmise nädala lõpus avaldatud küsitluse järgi arvab suurem osa kreeklasi, et Euroopa liidrite Kreeka võlakoorma vähendamise kokkulepe kahjustab riigi suveräänsust. 60 protsenti vastanutest oli abipaketi vastu, samas tahaks enamik kreeklasi Euroopa ühisrahaga jätkata ja drahmi tahaks tagasi vaid iga viies.