Rahvusvahelise tarbijatestide organisatsiooni International Consumer Research & Testing (ICRT) tehtud testide analüüsist selgus, et tolmuimeja valikul võib vaid mootorivõimsusele tuginedes petta saada.
Tolmuimejate testid: suurem mootorivõimsus ei tähenda alati puhtamat põrandat
Rohkem kui 50 mudeli testitulemusi analüüsis Norra tarbijakaitse ning nende andmete järgi ei ole tootjate ja müüjate poolt reklaamitav mootorivõimsus kuigi hea indikaator imemisvõimsuse kohta. Lisaks selgus analüüsist, et müügil olevate tolmuimejate imemisvõimsus kõigub väga palju. Madalaim mõõdetud tulemus oli 154 vatti (mudelil Dyson D26) ja kõrgeim 454 vatti (Philips FC8916).
Põnevamaid tulemusi andis analüüsis aga mootorivõimsuse ja imemisvõimsuse kõrvutamine. Selles osas edestas teisi testitud masinaid Electrolux ZG8800 Ultraone Green – mudeli mootorivõimsus on 1000 vatti, testides mõõdetud imemisvõimsus 310 vatti. See tähendab, et imemisvõimsus moodustab mootorivõimsusest koguni 31 protsenti.
Selle suhte osas kõige kehvem mudel oli aga Siemens VS59E20. Mootorivõimsus on mudelil 2200 vatti ehk kaks korda nii suur kui parimaks osutunud mudelil, kuid imemisvõimsus 227 vatti.
Seega on mootorivõimsust näitavad numbrid nende jaoks, kes huvituvad masina imemisvõimsusest, ebaolulised.
Samas ei saa mootorivõimsuse näitajaid pidada täiesti ebaoluliseks. Need on tolmuimeja valimisel orientiiriks neile, kelle jaoks on tähtis säästlikkus ja seda nii energiakulude kui keskkonna osas. Taolise mõttelaadiga tarbijail tasub poodidest otsida väiksema võimsusega tolmuimejaid, sest need tarvitavad vähem elektrienergiat kui suurema mootorivõimsusega mudelid. Ning nagu eelpool toodud näidete puhul, ei pruugi väiksem mootorivõimsus alati kehvemat tulemust tähendada.
Lisaks mootori- ja imemisvõimsusele peaks tolmuimeja ostja meeles pidama ka teisi omadusi, näiteks nagu müratase, tolmukoti suurus, ergonoomilisus ja üldine kasutusmugavus. Üks lihtsaim moodus otsustamiseks on tolmuimejat enne ostmist müüja juures proovida, kui seda muidugi lubatakse.