Paabut: Euroopa eelarvedistsipliin sai löögi Lehmani kriis ajal

Eurod Foto: SCANPIX

Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul sai Euroopa eelarvedistsipliin löögi just 2008 aastal USAst alguse saanud kriisist , paraku osutus paljude valitsuste lootus võlgadest välja kasvada seekord halvaks valikuks.

«Seega jah, võib öelda, et toetusmeetmetel oli oma majanduskasvude taastumisel, kuid hiljutised tagasilöögid on peaasjalikult seotud eelarvedistsipliinidega ning osade riikide võimetusega oma majandusi reformida,» ütles Paabut.

«Euroopa majanduskasvu mõjutab enim see, mil moel suudavad liikmesriigid lahendada võlakriisiga seonduvaid probleeme,» lisas ta.

Usaldamatuse kasv ähvardab taas halvata majandustegevuse Euroopas ning seetõttu on ka turud üsna närvilised. Mõne aasta taguste toetusmeetmete idee oli kasvatada finantskriisis räsida saanud usaldust ning nende toel kosus korraks ka majanduskasv, nüüdseks on aga raha ära kulutatud.

«Kuid nagu ka USAs kiputakse struktuursete reformidega viivitama, mis omakorda lisab närvilisust ja kasvatab määramatust ning lisaks ei võimalda majandustel uut kasvuteed leida,» rääkis ta.

USA majanduspoliitika, muuhulgas ka toetusmeetmed, on suunatud peamiselt majanduskasvu tekitamisele, kuid siin on ära unustatud probleemide lahendamine ning neid on pigem edasi lükatud.

Nüüdseks on kätte jõudnud aeg, kus majanduspoliitilisi meetmeid, mis reaalmajandusele mõju avaldaksid, on üha vähem ning võimalused poliitilistel otsustajatel ahtakesed. Samas ei ole toetusmeetmed oodatud mõju avaldanud ning majandus kasvab tagasihoidlikult, kuid ilma uute töökohtade kasvuta.

«See aga muudab majanduskasvu jätkumise küsitavaks - peaaegu kaks kolmandikku kogu kasvust tuleb sisemaisest tarbimisest ning kui majapidamistel jätkuvalt ei ole tööd ning sissetulekuid ei saa sealne majandus oluliselt kiiremini kasvama asuda.»

«Loomulikult eeldan siin, et uusi märkimisväärseid tehnoloogilisi saavutusi lähiajal ei avalikustata.»