/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/02/01/508512t1he356.jpg)
Taastuvenergia toodang oli selle aasta kolmandas kvartalis 13 protsenti Eesti elektritarbimisest, võrreldes mullu sama ajaga on osakaal suurenenud viie protsendipunkti võrra.
Veskimägi: taastuvenergia toetuste kärbe on loogiline ja aus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juht Taavi Veskimägi sõnul on Eesti jõudnud väga lähedale lõppeesmärgile suurendada 2020. aastaks taastuvallikatest toodetud elektri osakaalu elektritarbimisest 15-20 protsendini. Eestil on käeulatuses ka 25-protsendiline taastuvate koondeesmärgi saavutamine.
«Selles kontekstis on majandusministeeriumi soov taastuvenergiatasude süsteemi korrigeerida täiesti loogiline ja arvestades turu avamisel tõusnud tulu tootjatele, ka aus. Sama palju kui tootjad saavad võrreldes fikseeritud hinnaga turult elektri eest enam raha, annavad nad läbi taastuvate toetuste vähendamise tarbijatele tagasi,» ütles Veskimägi.
Ta lisas, et taastuvenergiatoetuste ülevaatamine on päevakorral kõikjal Euroopas, näiteks esitas Briti valitsus hiljuti plaani taastuvenergiatootjatele makstavate subsiidiumide järk-järguliseks alandamiseks.
«Kõikjal kasvavad murepilved majanduse konkurentsivõime ja elektriarvete kiire kasvu pärast,» ütles Veskimägi.
Eestis toodetud taastuvelektrienergia maht oli kolmandas kvartalis 208 GWh, mis on aastatagusega võrreldes kasvanud enam kui poole võrra.
Kolmanda kvartali taastuvenergiast moodustab 67 protsenti jäätmetest ja biomassist, 31 protsenti tuuleenergiast ning 2 protsenti hüdroenergiast toodetud elektrienergia. Mullu oli samal ajal taastuvenergia osa tarbimises 8 ja aasta kokkuvõttes saavutasime osakaalu üle 10 protsendi.
Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati selle aasta kolmandas kvartalis 10,9 miljoni euro eest, mida on ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal samal ajal. Suurenemise põhjuseks on eelkõige biomassi kasutavate jaamade ning tuuleelektrijaamade taotlused. Kolmandas kvartalis taotlesid toetust suurematest tootjatest näiteks Pärnu koostootmisjaam ja Narva Elektrijaamad, mis töötavad biomassil. Lisaks kergitas väljamakseid tänavu kolmandas kvartalis võrgueeskirja kvaliteedinõuete testi läbinud Vanaküla tuulepark.
Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi on esitatud võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga 18 protsenti vähem ehk 0,6 miljoni euro eest. Toetatava elektrienergia kogus vähenes 24 GWh-lt ligi 20 GWh-le, mille peamiseks põhjuseks on koostootmiselektrijaamades põhienergiaallikana puiduhakke kasutamine ning seega taastuvenergia toetuse taotlemine. Möödunud aasta samal perioodil kasutati neis jaamades ka turvast, et taotleda tõhusa koostootmise režiimil tootmise toetust.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga, kasvas hüdroenergia toodang 3 GWh-lt 4 GWh-le.