Adele Pao: tuumafüüsikud ei kasva puu otsas

Postimehe töötaja Adele Pao Foto: Peeter Langovits

Erinevalt puuviljadest, mis valmivad ühe suvega, kulub spetsialisti koolitamiseks aastaid. Näiteks selleks, et ehitada 2020. aastaks Eestisse tuumajaam, nagu Reformierakond plaanib, on praegu paras aeg tuumafüüsikud kooli saata.

Ettevõtjad kurdavad, et koolilõpetajad ei vasta nende ootustele, neil ei ole vajalikke teadmisi ja ettevalmistust ning kõrghariduses on midagi mäda. Teisalt ei oska ettevõtjad öelda, mida nad tulevastelt töötajatelt ootavad. Tööjõudu plaanitakse ette heal juhul aasta, halvemal juhul vähem. Samas eeldatakse, et vajalikud inimesed peaksid olemas olema.

Seepärast ei saa ka ülikoolid ettevõtjatele vastu tulla. Räägitakse, et vaja on tehnilise taustaga inimesi. Tudengeid aga tõmbab rohkem pehmemate erialade poole. Kui pole juhinduda muust kui oma enesetundest, õpitakse luulet, ja mitte keevitamist. (Pealegi, töötuid luuletajaid oli töötukassas eelmise nädala andmeil arvel kuus, töötuid keevitajaid üle 300.)

Selleks et tulevikus oleks ettevõtetel töötajaid ja inimestel jõukohast tööd, oleks vaja ettekujutust, milliseid oskusi viie või kümne aasta pärast tarvis läheb. Tööjõuküsimuse saab kiiresti lahendada ainult võõrtööjõu abil, immigratsiooni peetakse siinmail aga sõnaks, mida viisakas seltskonnas ei öelda.