/nginx/o/2011/10/31/812998t1h69f7.jpg)
Seda, et Eesti edasist arengut takistab ennekõike kvalifitseeritud tööjõu puudus, on tõdenud nii välisinvestorid, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui ka kohalikud eksperdid. Samas ei tea keegi täpselt, milliste teadmiste või oskustega inimesi meile vaja on, isegi kohalikud ettevõtjad ei oska seda öelda.
Eelmisel nädalal oli Eestis töötuna arvel enam kui 40 000 inimest, samas kurdavad ettevõtjad, et neile vajalike oskustega inimesi ei ole kuskilt võtta. Lausa 12 protsenti tööstusettevõtetest pidas tööjõupuudust suurimaks tõkkeks edasisel kasvuteel.
«Arvestatav osa kvalifitseeritud töötajaid on läinud tööle Põhjamaadesse ja see, kes Eestis töötuses vireleb, vähemalt eksportivas tööstuses rakendust ei leia,» kommenteeris olukorda Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. «Ta võib töötada mõnes lihtsamas ametis, aga pahatihti ei saa hakkama teatavaid oskusi nõudvate protsessidega.»
Silbet Metalli juhataja Andres Pählapuu kinnitusel on ettevõttes täitmata neli-viis ametikohta. Vaja oleks kvalifitseeritud keevitajaid, neid ei ole aga kuskilt võtta. Tellimustest pole selle pärast veel loobutud, teinekord on aga nende täitmisega hiljaks jäädud.
Eeskujuks Shanghai
Veelgi raskem on olukord IT-valdkonnas. «Raha vedeleb maas ja me ei suuda seda üles korjata, sest inimesi ei ole,» ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Taavi Kotka konverentsil «Visioonist lahendusteni».
Manpower Grupi juht globaalküsimustes Avid Arkless tõdes Tallinnas peetud välisinvestorite foorumil, et Eesti võiks tööjõuküsimuste lahendamiseks teha sama, mida on ette võtnud Shanghai. Eestis saaks hakkama isegi veel lihtsamalt, kuna inimesi on siin märksa vähem.
Nimelt jõuti Shanghais juba kuue aasta eest järeldusele, et vaatamata investeeringutele ja taristu olemasolule ei kasva ettevõtted ja nende tootmine nii kiiresti, nagu oodata võiks. Põhjus: õige ettevalmistusega inimesi lihtsalt pole.
Sestap tehti kõigepealt uuring ettevõtete seas ning hiljem selgitati välja 16–20-aastaste noorte anded, karjäärisoovid ja eelsoodumused. Andekamatele pakuti kohta kõrgkoolis ja hiljem ka tööd – juhul kui nad valivad eriala, mida ettevõtted vajavad.
Niisugune tegutsemine tundub mõistlikuna, samas selgus tänavusest juhtimisvaldkonna uuringust, et lõviosa Eesti ettevõtteid ei kavanda oma tegevust kuigi pika aja peale ette ning planeerimisel arvestatakse pigem finantstegurite kui turu, tehnoloogia või tööjõuküsimustega.
28 protsendil ettevõtetest puudub tööjõuplaan üldse, 41,8 protsenti kavandab oma tööjõuvajadusi ette aastaks. Enam kui kolmeks aastaks plaanib tööjõuvajadusi ette ainult 5,6 protsenti ettevõtetest. Inseneri koolitamiseks kulub aga kõrgkoolis vähemalt viis aastat ning sellele peab eelnema ka tubli annus reaalained keskkoolis.