Eesti piloodid teenivad edukalt leiba välismaa lennufirmades

Foto: Repro

Eelkõige ehitajate, IT-spetsialistide ja meditsiinitöötajate eksportijana tuntud Eesti valmistab välismaa ettevõtete jaoks ette ka häid piloote – lähiriikide lennufirmades töötab neid ligi kolmkümmend.

Kui ehitus- ja infotehnoloogiafirmasid ning haiglaid leidub Eestiski küllaga, siis lennufirmasid on meil vaid üks. Praegu annab Estonian Air tööd 64 piloodile, ent Tartus tegutsevast lennuakadeemiast tuleb pidevalt peale noori, kes samuti lendurina leiba teenida tahavad.

Põhilised lennufirmad, kuhu eestlased tööle on läinud, on lõunanaabrite Air Baltic, soomlaste Finnair ja norralaste Norwegian. Viimases töötab Boeing 737-800 kaptenina staažikas lendur Anatoli Roost, kes kuni tänavuse aprillikuuni sai palka Estonian Airist.

«Eks igaüks tahab end täiendada ja uue tehnika peale üle minna,» põhjendas Roost lahkumist. Küsimusele, kas äsja soetatud Bombardierid ei pakkunud piisavalt pinget, vastas Roost: «Kui oled kord hea autoga sõitnud, ent nüüd saad tunduvalt madalama klassiga auto, siis pole see enam väljakutse.»

Finnairis kolm eestlast

Norralased on nimelt ostnud endale uued Boeingud, mida Roost nimetab parima varustusega oma klassi lennukiteks Euroopa lennufirmades.

Kuna Roost teeb lende Norwegiani Helsingis asuvast baasist, on töökoht piisavalt lähedal, et oma pere juurde jõuda. Just seetõttu pole Roost kippunud USA või Aasia lennufirmadesse, kuigi selle sajandi alguses kutsuti teda ka Mandarin Airlinesi.

«Norra ja meie lennukultuur on sama. USAsse on meiesugustel meestel raske minna, seal on reeglid teised,» sõnas Roost. «Meiesuguste meeste» all mõtles kapten ka ülejäänud seitset Eesti lendurit, kes Norwegianis töötavad.

Kolm eestlast on Finnairi palgal. Üks neist on Raimo Suurkivi, kes auastmelt teine piloot ning siiani lennanud soomlaste firmas väiksemate Airbusi lennukitega. Järgmisest kuust hakkab Suurkivi aga lendama ka suuremate teraslindudega Aasia vahet.

Sel nädalal algaski varem Eesti õhuväes teeninud lenduril vastav koolitus. «Seejärel tulevad õppelennud. Põhimõtteliselt liinilennud, mille ajal õpetatakse. Sihtkohad on näiteks Jaapan ja Tai,» rääkis Suurkivi.

Küsimusele, kas ta pole kunagi tahtnud Estonian Airi tööle minna, vastas Suurkivi: «Kunagi pärast kooli kandideerisin, aga siis polnud neil tarvis.» Pealegi on Finnairil tunduvalt suurem lennukipark ning seega ka valikuvõimalus.

Vajalikud on kogemused

Ent kui kerge või keeruline on Eestis hariduse saanud pilootidel üldse tööd leida? «Noortel on raske,» tõdes veteranpiloot Anatoli Roost. «Noored tulevad lennukolledžist ja tahavad kohe kapteniks saada, ehkki neil pole praktilist kogemust. Aga kogemuseta keegi ei võta.»

Sama kinnitas ka tänavu aprillis Air Balticus oma karjääri alustanud Mihkel Korela. «Töö leidmine on keeruline protsess,» kirjutas ta e-kirjas. «Esiteks peab olema kogemust lennutundide näol. Väga paljudele töökohtadele panebki piirangu lennutundide arv. Eriti piirav on see Eesti Lennuakadeemia lõpetajatele.»

«Mulle pakuti tööd Air Balticus pärast avalduse esitamist, testide ja simulaatorikatsete läbimist,» jätkas Korela. «Vähese kogemusega pilootidel ei ole väga valida, kuhu minna. Minnakse sinna, kus pakutakse tööd.»

Air Balticus on kokku tööl 14 Eesti pilooti. Kuuldavasti jääb neid aga varsti nelja võrra vähemaks, kuna ettevõte koondab osa tööjõust. Eri andmetel peab lahkuma 200–500 inimest.

Tööd otsib praegu ka Air Balticus Fokkeritega lennanud Taavi Ojasalu. «Töökuulutusi on internet täis, aga kogemust on vaja,» sõnas ta lühidalt.