/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)
/nginx/o/2018/08/30/11327580t1h4ce3.jpg)
Ettevõtjad pöördusid justiitsministeeriumi poole probleemiga, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele ülesanded ja lisakulud, mida neile ei hüvitata.
Ettevõtjad: miks me peame kandma võlgniku töötasu arestimisega seotud kulusid (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubandus-tööstuskoda selgitab, et kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale võlgniku sissetuleku ehk töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning lisaks peab tööandja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Arestimisakti täitmisega seotud toimingutega kaasnevaid kulusid tööandjatele aga ei hüvitata. Samas tekitab see juurde märkimisväärselt tööülesandeid.
Sellega seoses on antud ettevõtjatele lisakoormus, mis ei ole seotud ettevõtlusega. Sisuliselt osutavad tööandjad täna kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust, selgitab tööstuskoda.
Tööstuskoda pakub välja kaks lahendust
Esiteks teeb koda ettepaneku, et kohtutäitur peaks tööandjale hüvitama nõudmisel töötasu arestimise akti täitmisega kaasnevad kulud fikseeritud summa või teatud protsendi ulatuses kinnipeetud töötasust. Kohtutäitur peab tööandja kulud tasuma oma tasu arvelt. Muudatusega ei peaks suurenema võlgniku kohustused. Kuna tööandja täidab sisuliselt kõrvalkohustusena kohtutäituri ülesandeid, siis oleks selline lahendus tööandja jaoks õiglane.
Alternatiivina pakub ka koda välja lahenduse, mille kohaselt annab tööandja pärast arestimisakti kättesaamist kohtutäiturile teada arvelduskonto, kuhu tööandja kannab töötaja töötasu. Sellisel juhul ei arvesta tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada ning ei tee ülekannet kohtutäituri arvelduskontole, vaid annab kohtutäiturile üksnes teavet selle kohta, millise konto peab kohtutäitur arestima.
Sellise lahenduse korral väheneks märgatavalt tööandja halduskoormus seoses arestimisakti täitmisega ning tööandjal ei tekiks nii suures ulatuses lisakohustusi kui praeguse regulatsiooni kohaselt. Juhul, kui tööandja teeb palgamakse või hakkab tulevikus tegema töötaja nõudmisel palgamakseid sularahas, siis tekib tal kohtutäituri teavitamise ja arestimise kohustus.
Tutvu kaubandus-tööstuskoja kirjaga justiitsministeeriumile siin.