/nginx/o/2018/08/30/11325933t1hfe4b.jpg)
Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) sõlmisid koostööleppe eesmärgiga uurida, millises mahus on võimalik taaskasutada Eesti Energia tootmise kõrvalproduktina tekkivat lubjakivi, pidades eriti silmas võimalust kasutada ülejäävat paekivi Rail Balticu ehituses.
Eesti Energia strateegiliste projektide direktori Andres Vainola peab ringmajandust väga oluliseks. «Soovime olla valmis ka Rail Balticu ehitushangeteks, olla hangetel osalejatele partneriks ning pakkuda projekteerimis- ja ehitusettevõtetele oma tooteid,» selgitas Vainola.
Põlevkivi tootmisjääkide sobivust ja võimalikku kasutamise mahtu hakkavad uurima TTÜ ehitus- ja arhitektuuri, geoloogia ja ärikorralduse instituudid.
Uuringu meeskonna liige ja Eesti Inseneride Liidu president Arvi Hamburgi sõnul on oluline leida tootmisjääkidele põhjendatud kasutusvaldkond. «TTÜ teaduspotentsiaali ja tööstuspartneri koostööna valmiva uuringu tulemused on rakendatavad ringmajanduses vähendamaks keskkonnakoormisi,» selgitas Hamburg.
«Uuring selgitab muuhulgas raudtee- ja maanteelõikudel juba varem kasutatud lubjakivi killustiku omaduste võimalikke muutusi ja deformatsioone. See tähendab, et vanematel ehitusobjektidel oleva lubjakivi ja tuha käitumise analüüs võimaldab hinnata kas ja millises mahus on nende materjalide kasutamine Rail Balticu trassil võimalik ja majanduslikult otstarbekas,» selgitas Hamburg.
Uuringu tulemused selguvad hiljemalt järgmise aasta alguses.
Eesti Energia suurenergeetika tootmisüksustes tekib aastas pea 5 miljonit tonni lubjakivi, millest täna tehakse killustikutooteid mõnisada tuhat tonni aastas. Alles jäänud osa ladestatakse maapinnale, millest tekivad lubjakivimäed, mis keskkonnaohtu endast ei kujuta, kuid võivad häirida kohalikke kogukondi.
/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)