Tselluloositehase eriplaneering saab 1. oktoobriks kriipsu peale (2)

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loosung tänavu maikuus Tartus toimunud tselluloositehase vastaselt meeleavalduselt.
Loosung tänavu maikuus Tartus toimunud tselluloositehase vastaselt meeleavalduselt. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Tartlasi hullutanud tselluloositehase eriplaneering lõpetatakse hiljemalt 1. oktoobriks, kuid otsus avalikustatakse juba mõne nädala pärast, kui seda on tutvustatud Tartu linnale ja Estforile, kinnitati Postimehele rahandusministeeriumist.

Eriplaneeringu lõpetamisotsuse ministeeriumidesse kooskõlastamisele saatnud regionaalministri Janek Mäggi selgituste kohaselt lõpetatakse oktoobriks vaid planeeringu üks vorm, kuid tselluloositehas on endiselt teretulnud.

„See otsus ei tähenda, et tulevikus ei võiks Eestisse selliseid tehaseid rajada, sest jutt käib üksnes konkreetse eriplaneeringu lõpetamisest,“ ütles Mäggi. „Tehast on võimalik rajada kohaliku planeeringuga ehk siis tavapäraste protseduuridega.“

Samas täpsustas minister, et tselluloositehase puhul on nüansse, mis eeldavad olulist riigi poolset tuge, sest tehasega kaasneb näiteks elektrijaama rajamine.

„Ettevõtlusvabadus on erakordselt oluline ja ettevõtjatele tuleb tagada võimalused meie majanduse elavdamiseks, kuid kaaludes samal ajal keskkonnamõjusid ja tooriane kättesaadavust,“ rääkis Mäggi. „Olen väga toetav kõikide suurte projektide suhtes, mis Eesti majanduist elustavad. Need peavad olema üldistes huvides, sobima keskkonnanõuetega ning pakkuma huvi ka kohalikele elanikele.“

Uus planeerimisseadus näeb ette kohalike elanike senisest suuremat kaasamist, mis muudab protsessid senisest pikemaks, andes võimaluse projekte ka pahatahtlikult takistada. „Eestis on erinevate tööstusprojektide puhul esile kerkinud justkui rändjutlustajatena tegutsevad vastutegutsejad, kelle tegelikke motiive me ei tea, et kas neid ajendab tegutsema viha ja kius või majanduslikud põhjused. Üks asi on see, kui kohalikud ei taha, aga hoopis teine asi on, kui konkurendid leiavad, et mingisugust tehast pole vaja,“ lisas Mäggi.

Estfori esindajad, kes varem on deklareerinud avatust, ei soovinud nüüd tselluloositehase idee hetkeseisu kohta selgitusi jagada. „Me ei anna intervjuusid,“ ütles Postimehele Estfori üks juhte Aadu Polli.

Maikuus kogunes Tartus tselluloositehase vastu protesteerima ligi 4500 inimest, kes moodustasid käest kinni hoides paarikümneks minutiks inimketi Võidu sillast Kroonuaia sillani.

Juunikuus moodustas tuhatkond tselluloositehase vastu võitlejat inimketi Tabiveres.

Kui, nagu välk selgest taevast, ilmnes Estfori kavatsus rajada tselluloositehas Tartu haldusterritooriumile, asus ülikooli teadlaste poolt toetatud linnavolikogu üllatuslikule seisukohale, et uurida ei tohi isegi tehase võimalikke keskkonnamõjusid.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles