Tihtipeale on stardiabitoetustest kõneldud võtmes, mille kohaselt on toetuste näol tegemist õnge asemel kala otse suhu pistmisega. «Tegelikkuses pole muretsemiseks põhjust: toetused makstakse ettevõtjale välja alles siis, kui äriplaanis kavandatu reaalselt ellu viidud on,» kinnitas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ervin Truu.
Mõned aastad tagasi levis stereotüüp, mille kohaselt sirutati hooga käsi kõikvõimalike toetuste järele, eeldades, et see on esmane ja loomulik käitumine. Ka kiputi eeldama, et toetused on alustavale ettevõtjale ette nähtud ka siis, kui reaalsuses veel midagi ette näidata ei ole.
Mingil määral levis toona koguni kriitiline hoiak, et paljud väikeettevõtteid vaid tänu toetustele hinges püsivadki ning liigset toetustele-orienteeritust peeti koguni taunitavaks.
Aastaid hiljem leidsid nii ettevõtjad ise kui regionaaltoetuseid jagavad instantsid, et toetusi esikohale seadvad ettevõtted kõnnivad kaunikesti libedal jääl ning kui seda rada minna, ei pruugita hiljem ise hakkama saada - välja võib kujuneda teatav õpitud abitus.
Toetuste taotlemise kadalip´eraldab terad sõkaldest
«Kuigi alustavatele ettevõttele madalaprotsendilise ja pika tähtajaga krediidi võimaldamine oleks võib olla mõistlikum, ei ole toetuse saamine ettevõtjatele kohustus vaid pigem võimalus,» ütles Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ervin Truu, kelle sõnul peab ettevõtja enne toetuse taotlemist läbima oma äriidee ja äriplaaniga «kadalipu» Maakondlikes Arenduskeskustes ja veel EAS`is.
«Sealsed konsultandid aitavad ettevõtjal jõuda oma mõtetes selgusele, seda vähemalt paberil,» lausus Truu lisades, et taolise pika ja mastaapse protsessi läbimine võiks olla ettevõtjale väärtuslik kogemus omaette, isegi kui toetustaotlust ei rahuldata.
Ka on Truu arvates katsekiviks asjaolu, et toetusraha ei maksta välja kohe äriplaani esitamisel, vaid taotleja peab esmalt ja ennekõike ise leidma vahendid, et viia ellu kõik äriplaanis kirjapandu.
«Alles hiljem makstakse talle toetatav osa rahast tagasi. Selline olukord aitab välja selgitada, kui tõsiselt alustaja on ette valmistunud oma ettevõtte käivitamiseks,» ütles Truu selgitades, et mitte mingil juhul ei toimu kusagil ettevõtete laus-toetamist.
Ta lisas, et kindlasti peaksid alustaval ettevõtjal enne pea ees ettevõtlusse sukeldumist olemas olema vähemasti elementaarteadmised raamatupidamisest, kuigi tema hinnangul on ennekõike arukas osta raamatupidamise teenus sisse ning keskenduda oma põhitööle.
«Aastate jooksul on Eestis ettevõtetele raamatupidamise teenuse osutamise süsteem enam-vähem paika loksunud. Hinnad on ka väikeettevõtetele juba jõukohased. Seega oleks mõistlik ka alustaval ettevõttel osta teenus sisse ja pühenduda tootmisele või teenuse osutamisele ehk siis sellele mis ettevõttele raha sisse toob,» lausus Truu.
Alustavaile ettevõtjaile mõeldud starditoetuste jagamisel kehtib kaks põhiprintsiipi:
Ettevõtlusega alustajaile eraldatav toetus on mõeldud kahele sihtgrupile: eksporti alustavatele ettevõttetele ja neile alustavatele ettevõtjatele, kes asutavad ettevõtted väljaspool Tallinna või Tallinna ümbruses ja Tartu linna ja kes loovad töökohti kohalikele inimestele;
MAK'id ehk maakondlikud arenduskeskused nõustavad starditoetuse taotlejaid peamistes ettevõtlusega alustamist puudutavates küsimustes taotluse esitamise eel - enim vajatakse abi ja nõu äriplaani koostamisel;
Töötukassa poolt ettevõtluse arendamiseks antavad toetused on suunatud ennekõike töötuna arvel olevale inimesele, kes soovib ettevõtluse näol luua endale töökoha.