Juhtkiri: võlakriisi lahendus?
28. oktoober 2011, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas Brüsselis Eesti juuksurit päästeti
Kõik on rõõmsad, välja arvatud Eesti analüütikud – nii kõlas eile toimetuses teravmeelne kokkuvõte reaktsioonidest Euroopa Liidu ja euroala tippkohtumise otsustele. Eesti analüütikud pole üksi – muidugi pole ühe ööga võimalik minema pühkida eelarvete struktuurseid nõrkusi ega parandada majanduste konkurentsivõimet. Samas on aktsiaturgude «ovatsioonid» lakmustest, mis tõendab, et finantsturgude «rahustamiseks» olid otsused väga head.
Kui räägitakse turgude ebakindlusest, siis mida mõeldakse? Lihtsalt öeldes seisneb turuosaliste hirm järgmises: «me ei tea, kes homme jalalt kukub». Aktsiaturgude hinnangut otsustele iseloomustab suurte Prantsusmaa pankade aktsiate hinna tõus viiendiku võrra. Teistpidi näitab pankade väärtuse suurenemine varasema ebakindluse hinda.
Kui keegi arvab, et Pariisi börsimaaklerite hirmud meid Eestis (vähemalt «tavalisi inimesi») kuidagi ei puuduta, siis meenutagem vaidlusi töötukassa reservide haldamise üle – kas anname oma raha meelsamini suurte pankade noortele finantsgeeniustele näpuharjutusteks või usaldame üpris rangete reeglite ja selge strateegia järgi tegutsevat Eesti riigikassat… natukenegi.
Kui poliitik või rahamees räägib finantskriisi kandumisest reaalmajandusse, siis mida see tähendab? Oletame, et Belgias asuv pank (mis on lubnud laenata Hispaania tehasele uue tootmisliini ostmiseks) ei saa igapäevaste kohustuste täitmiseks teistelt pankadelt laenu – nende naaberpangas on hädad – ja Rootsi pank ei usalda eestlastest hoiustajate raha sinna isegi üheks päevaks (tubli!). Investeerimisotsus lükatakse edasi.
Oletame, et tervikliku tootmisliini pidi müüma Saksamaa ettevõte, mis ostab osa seadmeid Soome inseneridelt. Nemad ostavad komponente Rootsi firmalt, mis toodab neid Eestis. Meie töömehel jääb väike boonus saamata ja ta otsustab, et juuksuri juurde minekut saab mõni nädal edasi lükata.
Kui neid, kes ühe tühise kulu natuke edasi lükkavad, saab palju, tähendab see juuksuri jaoks võimendatud langust. Ääremärkusena: ta jätab üüri maksmata – vanemate ja laenuraha kinnisvarasse investeerinud noorel ärimehel «tuleb rahadega väike vahe sisse» (lastetegu lükkub edasi nii juuksuril kui üürileandjal kui pankuril… veidi).
Kui viivitus kestab, tõstab juuksur võlgade ees käed üles – pankrot. Meie kinnisvaramehel langeb laenumakseteks tarvilik rahavoog ära – väike vahe, ütleb ta sõpradele. Tema kinnisvara ei taha keegi «õiglase hinna» eest osta, sest see ei tooda midagi.
Oleme vabad indiviidid, ent meie valikuvõimalused sõltuvad tegelikus elus (kahjuks?) teiste inimeste valikutest, mis seavad ideaali mõistelegi raamid.