:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2016/06/29/5556199t1hd17f.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on viimaste aastatega Eestis palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud.
Eesti Pank: Eestis on palgavaesus vähenenud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellele on kaasa aidanud mitu aastat kestnud miinimumpalga kiire tõus ning ka peretoetuste suurendamine. Töötavatel inimestel on risk vaesusse sattuda märksa madalam kui mittetöötavatel. Vaesusrisk on suurem üksikvanematel ja osaajaga töötajatel,» ütles majandusteadlane. Ta lisas, et vaesusriski vähendab ka kõrgem haridustase.
Soosaar kommenteeris ka täna avaldatud statistikat, mille kohaselt tõusis keskmine palk teises kvartalis 6,4 protsenti ja küündis 1321 euroni. Eelmise kvartaliga võrreldes oli palgakasv siiski väiksem. Seda aitab Soosaare sõnul selgitada Jüri Ratase valitsuse maksureformi mõju, muutis puhkusetasude väljamaksmist ja võimaldab tänu kättesaadava palga suurenemisele tööandjatel brutopalga kasvu veidi tagasi hoida.
Nimelt muutis maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni puhkuseraha väljavõtmise enne puhkuse algust koos jooksva kuu palgaga ebasoodsaks, sest ajutiselt suur töötasu laekumine vähendab tulumaksuvabastuse suurust, märkis Soosaar.
«Andmed viitavad sellele, et võrreldes eelmise aastaga lepiti tööandjaga sagedamini kokku ühesuurustes kuistes väljamaksetes. Tegevusaladest aeglustas see muudatus märgatavalt palgakasvu hariduses. Järgmises kvartalis võib seevastu oodata kiiremat palgakasvu, sest inimestele laekub puhkusekuudel rohkem töötasu kui eelmisel aastal,» lisas ta.
Eesti inimeste keskmine brutopalk oli tänavu teises kvartalis 1321 eurot, mis pole kunagi varem nii kõrge olnud.