Eestile sarnane tööjõukriis on tabanud ka Kesk-Euroopat (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitustöölised Poola pealinnas Varssavis
Ehitustöölised Poola pealinnas Varssavis Foto: KACPER PEMPEL / REUTERS

Pärast 20 kasvuaastat seisab Kesk-Euroopa kriisi äärel, mis võib korralikult raputada piirkonna majandust. Sealgi on tööjõupuudus teravaks probleemiks saanud.

Kui Jan Wroblewski otsis hiljuti puuduolevaid töötajaid oma Poola hotelliketi jaoks, sai ta ühelt tööjõurendi ettevõttelt väga ootamatu pakkumise – mis oleks, kui täidaks tühjad töökohad filipiinidega, kirjeldab Financial Times

Kui alguses tundus mõte 10 000 kilomeetri kauguselt töötajate toomisest pehmelt öeldes veider, siis just nii plaanib ta lähiajal oma puuduvad töökäed asendada. «Me asusime olukorda analüüsima ja leidsime, et ehk ei olegi poolakate ja filipiinide vahel nii suuri erinevusi,» põhjendas ta.

Tema näide illustreerib hästi, millisesse kriisi on jõudnud Kesk-Euroopa kasvavad majandused olukorras, kus töötus on saavutanud kõigi aegade madalaima taseme ning tööjõupuudus annab järjest valusamalt tunda.

Alates 2004. aastast, kui Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia liitusid Euroopa Liiduga, on kõik need riigid majanduslikult väga palju võitnud, kuna on suutnud pakkuda võrdlemisi odavat, samas haritud oskustööjõudu suurele hulgale rahvusvahelistele ettevõtetele. 

Kuigi Kesk-Euroopast räägitakse kui EL-i eduloost, on piirkonna riikidel muutnud järjest raskemaks oma senist majandusmudelit jätkata, kuna tööjõu tagavarad on otsakorral. Analüütikute hinnangul on nüüd aeg asuda seni hästitoiminud majandusmudeleid muutma.

Mudeli muutus tooks küll kaasa senisest kõrgemad palgad – mida Kesk-Euroopa riigid pikalt on oodanud –, kuid kiire palgakasvu kõrval võib märksa aeglasemalt tõusta tootlikkuse tase, mis võib omakorda vähendada piirkonda tehtavaid välisinvesteeringuid.

Tööjõukriisi süvenemisele on kaasa aidanud nii riikide majanduslik edu kui ka rahvastiku vähenemine. ÜRO prognooside kohaselt väheneb nelja mainitud riigi rahvastik 2017. aasta 64 miljonilt 2050. aastaks 55,6 miljonile ehk üle 13 protsendi. 

Ühelegi teisele piirkonnale ei ennustata niivõrd suurt rahvastiku vähenemise mõju kui Kesk-Euroopale, kuigi riikidest tabab näiteks Jaapanit veelgi järsem langus. Sellega muutub järjest ebatõenäolisemaks, et suudetakse tagada juba nendesse nelja riiki püsti pandud tööstustele tööjõu jätkumine ka tulevateks aastakümneteks. 

Selle aasta teises kvartalis tunnistasid 86,6 protsenti Ungari tööstusettevõtetest, et neil on probleeme tööjõu leidmisega ning see piirab ka nende teise kvartali majandustulemusi, vahendab Eurostat. Poolas tunnistas seda muret 49,7 protsenti ettevõtetest ning Tšehhis 43,2 protsenti – ja see on kaks korda rohkem kui kaks aastat tagasi.

Samal ajal tõusid Ungaris esimese kvartali jooksul tööjõukulud kümme protsenti, võrreldes aasta varasemaga. Tšehhis kasvasid nad üheksa protsenti, Slovakkias 8,5 protsenti ning Poolas kaheksa protsenti.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles