Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/03/11151765t1hf3fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/24/11311189t1hc631.jpg)
- Kiibistamine pole kassi jaoks valus
- Kindlasti tuleb pärast kiibistamist loom lemmikloomaregistris registreerida
Selleks, et armas neljajalgne pereliige kaotsimineku korral otse varjupaika ei satuks ning peremees ta kiiresti üles leiaks, tuleb talle paigaldada kiip.
Tavaliselt pannakse kassile mikrokiip kahe-kolmekuuselt, kuid vanus polegi tähtis. «Kunagi ei ole liiga hilja,» ütles loomaarst ja Macrory kassikasvanduse esindaja Karin Roth, kelle sõnul on seda siiski mõistlik teha esimese vaktsineerimise aegu ehk kaheksanädalaselt. «Kui loomale vormistatakse europass, peab ta sinna kannete tegemiseks olema kiibistatud nii või naa ja siis saab looma kõik vaktsineerimised ühte passi kanda,» kiitis Roth.
Tema sõnul on kiibistamine niisama lihtne protseduur kui pisike süst ehk taastumisaega pole vaja jätta ja kõrvalmõju ei tule. «Ei pea kartma ka haava või valu pärast,» kinnitas ta.
Vahetult pärast kiibistamist soovitas Roth vaid mõnda aega jälgida, et kass seda kohta väga kratsima ei hakkaks. «Kiip võib lihtsalt niimoodi kaduma minna ja siis tuleb uus paigaldada,» põhjendas ta.
Kui kiipi pole, siis reisile ei saa
Kiibistamata loom pole Rothi sõnul leitav ega varjupaigas identifitseeritav, see tähendab omakorda, et omavalitsus peab teda teatud aja ülal pidama ja loom omakorda kannatama. «Selle asemel saaks varjupaik kohe omanikule helistada ja loom olekski kiirelt kodus tagasi,» tutvustas loomaarst kiibi eeliseid.
Samuti ei saa kiibita lemmikutega reisima minna. Rothi sõnul on kiip püsiv ega lagune naha all. Kiibi number tuleb aga kanda registrisse koos omaniku ja looma andmetega – kiibist üksi on vähe kasu. Registrisse kantakse omaniku kontaktandmed, looma tõug, sünniaeg, sugu, välimuse kirjeldus, viimatised vaktsineerimised.
Tänapäeva kiipidel on ka termoandur, tänu sellele ei pea looma kliinikus enam kraadima – info saab kätte kiipi lugedes.
Kuna kodutute identifitseerimata loomade probleem on suur, on Rothi ütlust mööda suund sinna, et ka Eestis kasside kiibistamine ajapikku kohustuslikuks muuta. Muidugi võtab see aastaid ja vajab põhjalikku analüüsi.
«Varjupaigad on juba üleasustatud, omavalitsustel raha ei jagu ja probleemiga tuleb tegeleda. Tasuks ise asi ette võtta ja oma lemmik kiibistada,» ärgitas ta.
Andmeid tuleb registris uuendada
Kai Juhkami ja tema tütre kodus elab kass Minni, kel tuleb peagi suur juubel – ta saab kümneaastaseks. «Kiibistasime kassikese, kui ta oli üle poole aasta vana. Protseduur käis kähku – ei võtnud minutitki,» ütles Kai.
Protseduur naise sõnul kassi ei häirinud ja siiani pole probleeme olnud. «See on nagu süsti saamine,» jätkas Kai, kes ei muretsenud enda sõnul kassi pärast sugugi, sest on meedik. «Ma oleksin kohe aru saanud, kui miskit halvasti oleks olnud, ja kassi tuju oli igati hea,» lausus ta.
Kai ütles, et talle pole seni kordagi mõttesse tulnud kiibi seisukorda kontrollida, et kas see ikka töötab. Eks järgmine kord loomaarsti juures selgub.
Lasteaias õpetajana töötav Merle Mänd kiibistas oma kassi, augustis kaheaastaseks saava isase Kraadu 2016. aasta sügisel «Kiibi või kaota» kampaania raames, mis parasjagu tema valda oli sattunud. Merle sõnul on kiip seni ilusti vastu pidanud, ka ei meenu talle ühtegi muret pärast kiibistamist. Ka tema toonitas, et kiip toimib üksnes koos registriandmetega.
Kiibistamises polnud nendegi peres midagi keerulist. «Veterinaar hoiab looma kinni ja sisestab kiibi suure nõelaga süstlaga. Aega võtab see vaid mõne hetke,» kirjeldas ta.
Kiip kehtib kogu looma eluaja ning uuendada pole seda vaja. «Alati peab aga värskendama registriandmeid, kui muutub näiteks telefoninumber või aadress. Kui registris on andmed valed, pole kiibist kõige vähematki kasu,» lausus ta.
Eksimisvõimalust peaaegu polegi
Tallinna loomakliiniku loomaarst Anni Nool
Üldiselt on soovitatav kiibistada kassi alates teisest-kolmandast elukuust. Tõsi, oleme erandkorras kiibistanud ka nooremaid, kuid kuna nõel kiibi paigaldamiseks on üsna jäme, siis väga noortele loomadele on see protseduur ebameeldivam ja valusam.
Kiibistamine on kiire ja ohutu protseduur. Spetsiaalse aplikaatoriga süstitakse mikrokiip kaela vasakule küljele naha alla. Protseduur võtab aega mõne sekundi. Pärast kiibi paigaldamist võib esineda umbes pool tundi paikset ebamugavust või valulikkust, kuid üldiselt ei väljenda loomad oma käitumisega mingit ebamugavustunnet.
Kui aga pärast kiibistamist peaks süstekohta tekkima turse või loom kratsima süstekohta, peaks kindlasti loomaarstiga ühendust võtma.
Kiibistamine on lihtne, kiire ja rutiinne protseduur, seega vigu siin teha ei saa. Suurim viga on jätta oma loom kiibistamata. Tagajärg ongi see, et kaotsiläinud loom satub varjupaika. Tihtipeale tuuakse leitud loomi ka kliinikusse kiipi kontrollima.
Kiip sisaldab sellele loomale ainuomast numbrit, mida saab kiibilugeriga lugeda. Kiip loomaomaniku andmeid ei sisalda. Seetõttu ongi äärmiselt oluline kiip registreerida, et numbri alusel leida üles omanik.
Kiip püsib looma eluajal. Harvadel juhtudel on olnud, et aastate pärast on kiip lakanud töötamast. Sellisel juhul saab paigaldada uue kiibi või sama numbriga duplikaadi.