Raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ looja ja omanik Enno Lepvalts sukeldus ettevõtlusse otse ülikoolipingist. «Ega ma pikalt mõtelnud, asusin lihtsalt tegutsema,» naerab mees ise peale vaat et veerandsadat aastat ettevõtjaelu.
Raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja Enno Lepvalts: pea 25 aastat ettevõtjana
Aastal 1994 oli Eestis ajajärk, mil siinne ettevõtlus mühinal kasvas ning iga päev loodi üha uusi ettevõtteid. Enno Lepvalts koos kursusekaaslasega lõpetas siis parajasti ülikooli ning üheskoos leiti, et ainuõige tee on ülikoolis omandatu otse ellu rakendada.
«Mul oli valida erialane töö monopoolses telekommunikatsiooniettevõttes või oma firma. Oma tundus põnevam,» alustas Lepvalts, meenutades toonast pea ees vette hüppamist.
«Kaaslaseks sai grupivend ülikoolist, kellega tänini ettevõtmist veame. Kaasavaraks aga ülikoolist kaasasaadud teadmised ja see vähene elukogemus, mis meil siis toona oli,» jätkas ta.
Iga pisike edu tundus suure võiduna ja kasvatas eufooriat
«Hakkasime raamatupidamisteenuste osutama. Programmi osta ei tahtnud - kirjutasin ise,» rääkis Lepvalts. «Sõber kirjutas andmebaasimootori, mina tegin sellest raamatupidamisprogrammi,» jutustas ta.
Käigupealt õpiti kõike asjassepuutuvat - programmeerimist, raamatupidamist, maksundust, tööseadusandlust, turundust. «Oli huvitav, oli pingeline. Kõrvalt abi oodata ei olnud,» meenutas ta nüüdseks 24 aastat tagasi kogetut.
Algus edenes vaevaliselt ning Lepvaltsile meenub koosistumine, millel arutati, et kui see klient ka arve ära maksab, saavad nad osta printeri. «Maksis ja saimegi!» rõõmustas ta muigamisi ajas tagasi vaadates.
Kui töötaja niheles toolil ja kurtis, et oleks pehmemat istumisalust vaja, sai Lepvaltsi sõnul soetatud korralikud kontoritoolid. «Seda tooli, millel ise istud, ei pannud ju tähele. Teist klienti «moosides» tahtsin meid suuremana esitleda ja teatasin, et meil on tervelt kuus klienti,» naeris ta nüüd juba kogu südamest.
Mingil hetkel tunti, et kasvuks on vaja enamat kui reklaamikesed lehes. ««Haudusime» siis paar päeva ja tulemuseks oli turundustekst, mille otsepostina «eetrisse» andsime - see lükkas jää liikuma. Tekst sai koguni sedavõrd hea, et leidis teiste poolt koopeerimist veel aastaid hiljem,» rääkis mees, kes tänases finantsmaailmas suurt tutvustust enam ei vaja.
Kui ettevõttes töötas juba paar töötajat, tuli Lepvaltsil ja tema koostööpartneril tegeleda tema jaoks toona uute asjadega - inimeste juhtimise ja töö korraldamisega. «Saime hakkama,» leidis ta tagantjärele.
Elu ettevõtjana võtab palju
Lepvalts ütleb, et elu ettevõtjana võtab palju – oma ettevõttesse tuleb anda palju ja pisut veel pealegi. «Muidugi on palgatööl lihtsam,» lausus ta. «Tegelikult sõltub aga väga palju inimesest endast, kas oled sündinud äris tegutsema või mitte,» arutles mees, kellele on ettevõtjaks olemine andnud uskumatult palju kogemusi, enesekindlust ning teadmist sellest, milleks ta on suuteline. «Saab ise otsustada, see annab teatava vabaduse.»
Töötajaid oma ettevõttesse, raamatupidamise büroosse Vesiir otsisid Lepvalts ning tema äripartner töökuulutuste kaudu. Ettevõttes töötab kaks töötajat, kelle staaž Vesiiris on nüüdeks juba üle paarikümne aasta.
Mingeid väga suuri ja meeletuid tagasilööke Lepvaltsile toonasest alguse ajast ei meenugi, kuid eks alul hinnati end ikka mõnevõrra üle ja nõnda venisid mõnedki tähtajad lubatust tublisti pikemaks.
Ettevõtlust kaaluvaile inimestele soovitab Lepvalts igal juhul alustada. «Kui ei alusta, ei saa ka teada,» ütles ta. «Muidugi peab olema toode või teenus, mida müüa. Igaks juhuks ettevõtte loomine ei tööta,» tõdes ta.
Selgeks tuleks tema sõnul teha maksundus. «Küsi kasvõi tuttavalt ja kontrolli ise üle – see oleks ehk vast lihtsaim ja odavaim tee,» soovitas ta.
Omadused, mida ettevõtjaks pürgijal kindlasti vaja on, ütles Lepvalts olevat eneseusu, püsivuse ning veenmisvõime.
Kui tal tuleks täna uuesti alustada, valiks ta igal hetkel taas ettevõtluse.