Teedeehituse ekspert Ain Kendra: kolm aastat ettevõtjana on möödunud linnutiivul!

Ain Kendra koostööpartner Riho Eichfussiga viimase lõpuaktusel,TTÜ hoone ees. Foto: Ain Kendra

Ain Kendra on mees, kelle nimi teedeehituse-maailmas suurt tutvustust ei vaja. Peale kaheksat aastat konsultatsioonifirmas otsustas mees iseendale tööandjaks hakata. Tõsi, õppejõuametit peab ta Tehnikaülikoolis tänaseni.

Ain Kendra kaheksa aastat kestnud töine karjäär konsultatsioonifirmas algas tema enese sõnutsi suurte ambitsioonidega. „Moodustus omamoodi dream-team,“ meenutas ta toonase töösuhte algusaegu.

„Kuid kriisid kärpisid unistuste tiibu, riigihangetes oli võimalik „lati alt läbi joosta“ ja see pani piiri arengusoovidele. Kes liikus samas firmas parematele turgudele, kes lootis oma firmaga jätkata,“ alustas Kendra ajamatka.

Tegevusvaldkond laienes põhiliselt erinevate uuringutega. „Mõned pikemad lepingud ja võimalus süveneda, kuigi mitte piisavalt pikalt, sest teedeehitusvaldkonna uuringu tavapärane kestvus oli vaid pool aastat,“ rääkis ta. 

„Aasta alguses valmistati pikalt hanget ette, novembriks oli vaja tulemust ning suvel olid lisaks kõikvõimalikud välitööd puhkajate asendamisel, mille tulemuseks oli tihtipeale ajaga võidujooks sügisel,“ lausus Kendra.

Tema unistustele pani omakorda piirid pangalaen - pool palgast läks otse panka. Aastal 2012 alustas mees põhitöö kõrvalt, poole kohaga õppejõuametit, ehkki rahaliselt sellega suurt  midagi ei võitnud. „Sama palju kui lektoritöö eest tasuti, läks maha põhipalgast – kriisiaeg ju,“ meenutas ta.

Laen sai makstud ning nüüd oli  vaja arengule mõelda. Ta rääkis „pealikule“, et tahaks ühtteist uurida ja arendada ning selleks on vaja teatud seadmed osta. „Palka tahaks ka juurde, arvestades sellega, palju firmale sisse toon,“ kõneles mees, kel tänaseks on ettevõtja-staaži ühtekokku kolm aastat.

Palka juurde naljalt ei saanud

Neid seadmeid Kendra toona osta ei saanudki, sest ülemus soovis, et oleks olemas vähemalt eelnev kokkulepe töö tegemiseks, mis seadme kohe ära tasuks. „Ning palga kohta ütles ülemus, et seda nüüd praegustes tingimustes küll juurde ei saa,“ jätkas ta. „Pikemat plaani ega helget tulevikku ka mitte.“

Aastal 2015 otsustasid firma omanikud kaugelt maalt Eesti üksuse müüki panna – kahjumit see ei tootnud, kuid kasumit ka mitte. „Teatasin pealikule, et lahkun laevalt ja registreerisin oma firma. Pärast sain teada, et samal päeval allkirjastati ka müügileping,“ jätkas Kendra.

Aja jooksul oli mehel kogunenud teatud kompetents koos pädevust tõendavate paberitega, mõned head sõbrad samas valdkonnas olid juba varem iseseisvunud ning nõnda jätkati edasi koos, ühispakkumistega.

Mõne aja pärast jätkas Kendra koos partner Riho Eichfussiga, kes lõpetas TTÜ ja töötab Kendraga samas ettevõttes käesoleva aasta märtsi algusest, mil noormees kirjutas diplomitööd, alustades paralleelselt reaalsete tööde tegemisega.

„Kodukontor toimis, majanduslikult läks meil üsna edukalt. Kuid miskit jäi puudu,“ lausus ta.

Puudu oli tiim arutelud ja vaidlused

„See, mis puudu jäi, oli tiim, arutelud ja vaidlused,“ tõdes Kendra, kelle sõnutsi polevat  omas rasvas praadimine just teab-mis parim arengumootor. „Siiski, oma firma põhieelis – operatiivsus vajalike töövahendite hankimises, oli meil selgelt olemas,“ kostis ta.

Põhipuudus oli Kendra ütlust mööda aga pikaajaline plaan ja suuremad lepingud nende plaanide teostamiseks. „Unistus dream-team-ist oli meis endiselt väga tugev ja selge,“ teadis Kendra.

Samas oli olemas kriitiliselt vajalik ressurss – vabadus - ja nii sai ka vajalikud seadmed hangitud. „Tellijat ega lepingut muidugi pole, kuid noored ja hakkamist täis tudengid on. Nii ongi välja kujunenud uurimistööd ilma konkreetse tellijata, tulemuseks magistritööd,“ sõnas ta muigamisi.

Nii moodustus plaan, puzzle - erinevatest teemadest, mis kõik ilusa terviku moodustavad. „Tudeng kaitseb oma töö ära, ent siis on vaja ju leiba teenima hakata. kuid oma teemad ei ole veel müügiküpsed,“ arutles Kendra.  

Oli vaja otsustada

Lõpuks tuli otsus siiski ära teha. „Plussid ja miinused läbi kaalutud, sai kontor Tallinnas viimaks avatud, tehnikat ja tarkvara juurde ning üks tudeng ka palgale võetud, kel tegemisel magistritöö sama seadme kasutusega,“ kõneles Kendra ja lisas, et alustuseks oli vaja teha võrdluskatsed, et seadet aktsepteeritaks.

Kendra ütleb, et teede-ehituse valdkonnas on aeg, mil välitöid parasjagu palju pole, paras hetk mõttetööks. „Näiteks saab siis netiavarustest väljamaiseid kogemusi uurida, mis kokkuvõtteks annab paremad alused tööde edukaks tegemiseks.“  

Kendra õpilaste poolt valitud teemadest on kolm järgmist magistritööd juba koostamisel. „Kui järjekindlust jagub, jõuab keegi ka doktoritööni,“ ütles ta. Tegelikud tööd toovat tema hinnangul veidi sisse ka, nii et firma miinusesse pole jooksnud. „Ent oluliselt aitaks, kui uurimiste eest ka raha saaks,“ lisas ta heatahtliku sarkasmiga.

Eluterve eneseiroonia on suuresti abiks

Elutervest irooniast ei ole mehel puudust: „Tundub, et Eesti rakendusteadus nii peabki arenema - ilma toetusteta, „sisemiste reservide arvelt“,“ sõnas ta muigelsui.

Ellujäämiseks tegeletakse Kendra sõnutsi kõigega: ettevõtte tänased teenused on projekteerimine, liiklusuuringud ja katendid, ekspertiisid ja arvamised. „Ning põhisuunaks kandevõime mõõtmine,“ täpsustas Kendra.

Esimene suurem aasta on alles käimas. „Kuna ehitustegevus on olemuselt siiski hooajaline, peab ka talvel midagi tegema, et püsikulud kaetud saaks - kontor ja töövahendid ning palgad.

Arvamised ehk seisukohad aga ei pruugi kõigile neile meeldida, kel istekoht otsustusõigusega, nii võib tihtipeale tekkida konflikt tõekspidamiste ja kohustuste vahel,“ ütles Kendra kinnitades samas, et seni on ettevõte veel plussis ning oma tõekspidamistest pole mees tänaseni veel loobuma pidanud.