Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Töötukassalt abi otsinud töötute lood: töö leiab alles pärast mitmeaastaseid otsinguid (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Töötukassa kuulutused
Töötukassa kuulutused Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Selle aasta esimese kuue kuuga kogutud lood töötukassa kaudu tööle saanud inimeste lood on ühelt poolt küll inspireerivad - näidates, et piisava tahtmise korral on kõik võimalik -, kuid teisalt kirjeldavad hästi seda, kui pikalt peab ametlikult tööd otsima enne, kui see lõpuks leitakse.

Töötukassa ise ka toonitab, et töö leidmine on tihti pikk protsess, sest kuigi täna on tööturul töökäte puudus, tuleb igal inimesel leida töö, mis sobib talle, tööandjale ja arvestab inimese soovide, võimetega. Juuli lõpus oli töötukassas töötuna registreeritud 29 992 inimest.

Iga päev kohtuvad töötukassa karjäärinõustajad, ja konsultandid kümnete inimestega, et aidata neil leida endale sobiv töökoht. Töötukassa abiga asus juulikuus tööle või alustas ettevõtlusega üle 3 300 inimese. Alljärgnevalt on töötukassa kaudu tööle saanud inimeste lood, mis on kogutud selle aasta esimeses pooles, inimeste nimed on muudetud.

Mart

Mardi lugu on pikk, algas veebruaris 2012, kui 45aastane Mart tuli esimest korda töötukassasse. Enne seda oli ta 15 aastat töötanud tislerina. Probleemideks uue töö leidmisel kujunesid kehv arvutioskus, tervisehädad ja alkoholiprobleemid.

Tänaseks on Mart saanud arvutikoolitusi ja praktika käigus omandas ta arvuti teel juhitava CNC pingiga töötamiseks vajalikud oskused. Kõige suuremaks läbimurdeks uue töö leidmisel oli aga sõltuvusnõustamine ja lähedastega leppimine. Uue töökoha sai ta oma perekonnaliikmete loodud ettevõttes.

Karin

20aastane Karin pöördus töötukassasse 2016 oktoobris ja lootes kiiresti Soome tööle minna. Vestluse ajal selgus, et neiu teel on väga suured takistused nagu elukoha, töö- ja keeleoskuse puudumine.

Samas lihttöid oli pakkuda kohe ja kodukoha läheduses. Karinile pandi kokku seitsmest erinevast tööturumeetmest koosnev pakett. Korrektse CV vormistamiseks osales Katrin tööotsingu töötubades ja käis karjäärinõustaja sessioonidel, katsetas noorte tööklubi. Konkurentsieeliseid toetasid tööpraktika ja individuaalsed lahendused ning noortegarantii.

Kandideerimised ei andnud positiivset tulemust. Tekkis motivatsiooni langus ja kadus julgus tööandjatega suhelda. Juhtumikorraldaja leidis, et Karin vajab abi tööotsingute toetamisel ja motiveerimisel, sobiva töö otsimisel ning julgustamist tööandjaga suhtlemisel. Selleks võeti appi individuaalne töölerakendamise tugiisik.

Karin oli rahul, et keegi pakub talle tööotsingutel suuremat tuge. Asjad hakkasid arenema, kuni järjekordse tööandjaga jõuti vestluseni. Väikeettevõtja leidis, et Katrinist võib asja saada, kui ta oleks valmis praktika abil oskusi omandama. Kuuajalise tööpraktikaga jäi Karin ise rahule.

Luca

Luca (53), tuli töötuna arvele oktoobris 2014. Luca päris Lõuna-Euroopast  ja ei räägi eesti keelt. Lucal on Eestis saadud mööblitööstuses värvija töökogemus. Töösuhe lõpetati, kuna Luca ei osanud eesti keelt ja kollektiivis oli raske talle tööülesandeid selgitada. Luca oli igati valmis tööle asuma, kuid takistuseks tööandjatega kontakteerumisel oligi eesti keele oskuse puudumine.

Luca saadeti töötukassa poolt eesti keele A-1 taseme koolitusele, kuid omandatud oskustest ei piisanud, sest igapäevaselt keelelist praktikat polnud. Luca konsultandile tuli meelde üks ettevõte Tallinnas, mille omanik oli mehe rahvuskaaslane.

Konsultant helistas tööandjale ja rääkis olukorrast ning küsis, kas tööandja ei tahaks Lucat tööle võtta. Tööandja oskas rääkida eesti keelt ja ütles, et on nõus ning lisas, et Lucal oleks nii võimalik ka praktiseerida eesti keelt. Tööandjaga sõlmiti palgatoetuse leping ja klient asus tööle augustis 2017.

Tiina

Tiina võttis end töötukassas töötuna arvele juunis 2014, kui ta oli 22aastane. Tal oli kaks aastat enne töötuna arvele võtmist lõpetanud keskkooli ja tegeles lapse kasvatamisega. Töötukassase pöördudes teadis ta väga kindlalt, mida ta soovib teha ja missugusena näeb enda tulevikku.

Tema soov oli õppida juuksuriks. Tiina arutas oma koolitusvõimalusi konsultandiga ja karjäärinõustajaga ning kui 2014 sügisel läks laps lasteaeda, sai ta alustada õppimist Tallinnas juuksuri koolitusel. Pärast juuksuri koolitust soovis Tiina osaleda veel tööpraktikal, et saada juurde praktilisi oskuseid ning enesekindlust.

Pärast praktikat osales naine  lühiajalisel ettevõtluskoolitusel, kirjutas äriplaani, tegeles aktiivselt sobivate ruumide otsimisega. Märtsis 2017 esitas Tiina uuesti täiendatud äriplaani, millele sai positiivse vastuse. Praeguseks tegutseb ettevõtjana.

Maris

Tänaseks 30 aastane Maris tuli esimest korda töötuna arvele juba 2006 aastal olles sellel ajal 18 aastane. 12 aasta jooksul on ta suurema osa ajast olnud töötuna registreeritud. Nende aastate jooksul on ta osalenud erinevatel teenustel, läbinud abikoka koolituse, osalenud tööharjutusel, käinud võlanõustamisel ning erinevaid teemasid arutanud karjäärinõustajaga.

Viimastel aastatel on töötuna arvelolekud lõppenud mitmel korral omal soovil ja seda eelkõige selle tõttu, et tal ei olnud enam motivatsiooni otsida tööd ja valmisolekut osaleda teenustel. Selle aasta kevadel hakkas Maris midagi muutuma, ta hakkas taaskord aktiivselt tööd otsima ja kandideerima. Ta oli leidnud tööandja, kelle juurde ta väga tahtis tööle asuda.

Juhtumikorraldajad toetasid tema teekonda läbi aastate ning ka sellel korral suhtles töötukassa tööandjaga ning lõpuks jõuti proovipäevani. Proovipäev läks hästi ning Maril oli võimalus saada töö. Töötukassa sai siinkohal toetada noorte palgatoetusega, mis julgustas tööandjat Marile võimaluse andma ning tänaseks on ta töötanud juba täpselt.

Tagasi üles