Lüganuse vald tõmbas Sõnajalgade elektriliini kasutusloale pidurit

Külli Veidemanni maale ilma loata rajatud Sõnajalgade elektriliin (tagumine, madalam) jookseb kõrvuti seal juba varem olnud Eleringi liiniga. Foto: Sander Ilvest

Postimees kirjutas möödunud reedel mitmetest rikkumistest, mis on seoses Ida-Virumaale Lüganuse valda rajatava Aidu tuulepargiga aset leidnud. Lüganuse vald teatas eile Sõnajalgade rajatud elektriliini kasutusloa vaidlustanud maaomanikule, et pikendab tema kaebuse läbivaatamise aega.

«Esitasite Lüganuse Vallavalitsusele 16.08.2018 vaide Lüganuse Vallavalitsuse 18.07.2018 korralduse nr 380 «Kasutusloa andmine» kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest lahendatakse vaie kümne päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile,» seisab Lüganuse vallavanema Andrea Eiche allkirjaga dokumendis maaomanikule.

Kuigi selle järgi peaks Lüganuse vald tegema tema kaebuse arvesse võtmise kohta otsuse selle nädala lõpuks ehk 26. augustiks, tõdeb vallavanem, et kuna maaomanik on välja toonud ka, et on liini tehnilistele nõuetele vastavuse küsimuses pöördunud ka tehnilise järelevalve ameti (TJA) poole, siis pikendab Lüganuse vald tema kaebuse läbivaatamist 30 päevani ehk 16. septembrini.

Reedeses loos kirjeldas Postimees, kuidas kohtuvaidluse kiuste Aidu tuuleparki hoogsalt edasi arendavad tuuleettevõtjad Andres ja Oleg Sõnajalg on lisaks tuulepargis endas toimunud arendustegevusele rajanud viimase aasta jooksul ka tuulikupargist Püssis asuva alajaamani 110 kV elektriliini.

Küll aga on üle 20 kinnistuomaniku seas, kelle maalt liin läbi läheb, maaomanikke, kes pole väga õnnelikud selle üle, kuidas see elektriliin on nende maalt läbi veetud. Üks konkreetne maaomanik, Külli Veidemann on algusest peale keeldunud liini rajamisest, kuid arendajad on tema soove eirates tunginud viimase poole aasta jooksul korduvalt ta maale ja liini sellest hoolimata püsti pannud.

Külli Veidemann ei ole rahul, et arendajad on tema soove eirates ta maale rajanud elektriliini (vasakpoolne, madalam), mis tema hinnangul on lisaks kõigele veel ka ohtlik. Foto: Sander Ilvest

Lisaks, kuivõrd arendajad panid tema maale algselt plaanitud kahe liinimasti asemel lõpuks püsti ühe, on jäänud veetud liin ka tavapärasest madalamale. Veidemann kahtlustab, et liini rajamisel pole järgitud asjakohaseid tehnonõudeid ning liin on talle eluohtlik. Iseäranis seetõttu, et see jääb tema koju sissesõidutee kohale.

Tehnilise järelevalve amet ütles möödunud nädalal Postimehele, et nad veel tegelevad maaomaniku 21. juuni pöördumisele vastamisega. «Pöördumisele on TJA esialgu vastanud telefoni teel ning kirjalik vastus on koostamisel,» lausus ameti pressiesindaja Anu Võlma.

Küll aga taunis amet arendaja omavolilist tungimist Veidemanni maale. «Juhime tähelepanu sellele, et isegi kui välja on antud ehitusluba, siis omaniku nõusolekuta võõrale maale ehitada ei tohi. Isegi suure avaliku huvi korral toimub see läbi sundvalduse, isikliku kasutusõiguse seadmise või sundvõõrandamise menetluse,» märkis Võlma.

Lisaks tehnilise järelevalve ameti menetlusele on Sõnajalgade rajatud liiniga seoses algatanud Postimehe loo peale omapoolse menetluse ka keskkonnainspektsioon, kes uurib, kas arendajad on Hiiesoo peakraavi lätteala peale teed rajades rikkunud keskkonnanõudeid.

Sõnajalad ise on öelnud, et on liini rajanud nii tehnilisi kui keskkonnanõudeid silmas pidades. Vastuseisu nende rajatud liinile peavad nad ühe maaomaniku personaalseks probleemiks.