/nginx/o/2018/08/22/11304324t1h039a.jpg)
Täna tutvustatud Kantar Emori finantsseireuuringu järgi hindab kolmandik Eesti elanikest oma majandusseisu heaks või väga heaks ja tervelt 90 protsenti vähemalt rahuldavaks. Samas peab olukorda üsna või väga halvaks viiendik lõuna-eestlastest ja 16 protsenti pensionäridest.
Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voogi sõnul on oma majandusolukorraga rohkem rahul noored ja jõukamad ja need, kes elavad Tallinnas, Põhja-Eestis ning Tartu piirkonnas ehk Tartu ja Jõgeva maakonnas. «Vähemalt rahuldavaks peab oma heaolu 90 protsenti Eesti elanikest, mis tähendab, et vaid kümnendiku arvates on see halb või väga halb,» ütles Voog.
«Nende osa, kes peavad majanduslikku heaolu väga või üsna heaks, on kasvanud viimased viis aastat, võrreldes masuaastatega on kasv lausa kahekordne.»
Piirkonniti on aga riigis Voogi kinnitusel inimeste suhtumises oma majandusseisu endiselt suured käärid. Kui Tallinnas tunneb end majanduslikult väga või üsna hästi 36 protsenti elanikest, siis Lõuna-Eestis ehk Võru, Viljandi ja Valga maakondades viiendik. Samas on rahulolematuid Tallinnas seitse protsenti ja Lõuna-Eestis 19 protsenti.
Endiselt on erinevusi ka eestlaste ja teiste siinsete rahvuste rahulolu vahel. Eestlastest peab oma majandusseisu heaks või väga heaks 34 protsenti, muukeelsetest aga 23 protsenti. «Teisalt võib öelda, et meie riigis on piirkondlikud ja vanuselised lõhed enda toimetuleku hindamisel isegi suuremad kui rahvuspõhised käärid,» kinnitas Voog.
Voog lisab, et Eesti elanike hinnang oma heaolule tõuseb drastiliselt nende hulgas, kelle sissetulek ületab 800 eurot kuus.
Siiski erinevad Eesti majandusliku rahulolu näitajad oluliselt muust Euroopast. Kui Euroopa Liidus hindab enda majanduslikku olukorda heaks keskmiselt 49 protsenti elanikest, siis Eestis on see näitaja 62 protsenti. Voog lisab, et Euroopa keskmise viivad alla Lõuna-Euroopa riikide näitajad.
Seejuures selgub, et elanike subjektiivne hinnang enda heaolust lahkneb enamiku riikide puhul objektiivsetest näitajatest. «Näiteks on Prantsusmaa SKT ühe elaniku kohta võrreldes Eestiga pea kaks korda suurem, kuid oma majanduslikku olukorda hindavad prantslased siiski kehvemaks,» toob Voog näite. Voog kinnitab, et kui vaadata pikaajalisi trende võrreldes ELi keskmisega, siis on kindlasti eestlaste optimismi osakaal kõrgem.
Ka leibkondade peamised eesmärgid on võrreldes varasemate aastatega mõnevõrra muutunud. Kui masuajal oli peamine töökoha leidmine, siis tänavu peab tervelt 51 protsenti järgneva aasta jooksul kõige olulisemaks oma tervisega tegelemist, olgu see siis tervislik toitumine, sportlikud eluviisid, tervisetooted, vaimne tervis jms.
Eluaseme remont, mis oli veel eelmisel aastal olulisim siht, on praegu silmapiiril 37 protsendil ja reisimine 36 protsendil. Samas plaanib iga seitsmes-kaheksas pere lähiaastatel eluaseme vahetamist. Samuti on muutunud eestlased rohkem reisihimulisemaks ja kasvab ka nende hulk, kes soovivad peamisena säästa ning investeerida – 21 protsenti.
Ometi on paljude elanike rahaasjad jätkuvalt üsna pingelised. Tervelt 54 protsenti ei planeeri rahaasju üldse või mõtleb vaid «palgapäevast palgapäevani». Vaid 26 protsenti kavandab oma eelarvet pikema perspektiiviga kui üks kuu. «14 protsendil peredest puuduvad igasugused säästud ja investeeringud,» rääkis Kantar Emori ekspert Lele Aak.
«Selliseid peresid on Eestis tervelt 81 000 ja keskmiselt rohkem on nende hulgas Virumaa perekondi, maaelanikke ja üksi elavaid inimesi,» ütles Aak.
Finantsseireuuringust selgub ka, et rahalisi sääste oli küsitluse ajal arvelduskontol 67 protsendil, sularahana 38 protsendil ja hoiusena 26 protsendil.
Kui leibkondadelt küsiti, kaua nad peamise sissetulekuallika kadudes majanduslikult toime tuleks, vastas 28 protsenti peredest, et nad saaks hakkama vähemalt kuus kuud. Selliste hulgas oli aga keskmisest rohkem Tallinna peresid ja lasteta perekondi.
Pea viiendik Eesti leibkondadest kinnitas, et nad saaks hakkama vähem kui ühe kuu. «See kinnitab, kui õhukesel jääl kõnnib endiselt suur osa meie inimestest,» märkis Aak. «Piisab töökoha kaotusest ja nad võivad sattuda suurde hätta.»
Sealjuures tõi Aak välja, et säästmisele ja investeerimisele mõtlevad peamiselt 25–34 aasta vanused noored, kelle sissetulek on üle 800 euro kuus.
Kuigi iga kümnes inimene ei ole krüptorahast teadlik, siis juba kaheksa protsenti vastanutest omab investeeringuna krüptoraha või plaanib seda endale lähiajal soetada. Kolm neljandikku elanikest krüptoraha ei oma ega plaani sellega tulevikus tegeleda.
Kantar Emori finantsseireuuring käsitleb üheksat erinevat teemat, olgu see siis inimeste üldine majanduslik heaolu, internetiostud, FinTechi ettevõtete tuntus või krüptoraha. Uuringu põhieesmärgiks on hinnata inimeste finantskäitumise hetkeseisu ja arenguid tulevikus, aga ka hoiakuid uute finantsvaldkonna teenuste suhtes. Tänavu mais küsitleti juhuvaliku meetodil 1650 Eesti elanikku vanuses 18–74.
Sarnane uuring plaanitakse teha ka selle aasta lõpus Lätis ja Leedus, et võrrelda andmeid Baltimaade vahel.
/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)