/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/21/11301612t1h767b.jpg)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson esitas valitsuse istungi päevakorda kinnitamiseks riigiteede teehoiukava aastateks 2018–2022.
Simson esitas valitsusele kinnitamiseks uue riigiteede teehoiukava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teehoiukava finantsplaani alusel on käesoleval aastal riigiteede hoiuks planeeritud 288,6 miljonit eurot, tuleval aastal 300 miljonit eurot, 2020. aastal 314,9 miljonit eurot, 2021. aastal 259,3 miljonit eurot ning 2020 aastal 219,3 miljonit eurot.
Võrreldes praegu kehtiva teehoiukava sisaldab uus kava muuhulgas otuseid ehitada Aaspere-Haljala, Pärnu-Sauga ja Pärnu-Uulu vahelised teelõigud neljarealiseks ning rajada Are möödasõit.
Lisatud on ka Kellasalu 388-meetrise teelõigu ehitus Lääne-Harju vallavalitsuse omafinantseeringut arvestades ning maanteeameti koostöökohustus Tallinna lennujaama, Tallinna linna ja Rae vallaga Tartu maantee delta ehk Tallinna väikese ringtee ühendustee projekteerimisel, et selgitada välja teelõigu ehitusmaksumus. Teelõigu ehituse etappides osalemine otsustatakse pärast eelprojekti ja tasuvusanalüüsi valmimist.
Vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2019–2022 asendatakse Kose-Mäo teelõigu ehituseks kavandatud riigi maksutulu aastatel 2020-2022 välisvahenditega ning suurendatakse programmi "Kruusateede tolmuvabaks" aastatel 2019–2022 kokku 6 miljoni euro võrra võrreldes eelnevalt kavandatuga.
Teehoiukavaga kinnitatakse riigiteede hoiu põhimõtted ja rahastamismahud kululiikide lõikes ning antakse ülevaade kavandatavatest tegevustest Eesti riigiteedel kuni aastani 2022. See on koostatud vastavalt 2018. aasta riigieelarve seadusele ja riigi eelarvestrateegiale 2019–2022.
Korraldus jõustub üldises korras.