Eelnev ei kehti aga juhul, kui pank on otsustanud teenindada üksnes ärikliente, ehk teisisõnu öeldes olukorras, kus pank ei pakugi Eestis finantsteenuseid tarbijatele – sellisel juhul ei kohusta seadus panka teenindama Eesti tarbijaid või Eesti äriühinguid, kui see pole tema tüüptingimustes ette nähtud.
Täpselt sama loogikat kinnitas Eesti Pank, kes märkis, et finantsasutused ei tohi keelduda füüsilisest isikust tarbijaid teenindamast kodakondsuse või elukoha tõttu.
«Kui krediidiasutus ei teeninda füüsilisi isikuid, kuna tema üldtingimused ütlevad, et nad teenindavad vaid juriidilisi isikuid, siis ei ole teenindamisest keeldutud mitte kodakondsuse või elukoha tõttu, vaid selle tõttu, et füüsilisi isikuid, sõltumata elukohast või kodakondsusest, lihtsalt ei teenindata,» teatas Eesti Pank vastuseks Postimehe küsimusele.
Uurisime ka Danske Panga Eesti esindusest nende kommentaaride valguses, kas panga otsus teenindada edaspidi Eestis vaid oma Põhjamaade kliente ja nendega seotud isikuid tähendab siiski seda, et Eesti füüsilisest isikust kodanikud võivad jätkuvalt nende kliendiks hakata.
Selgub, et Danske on kehtestanud alates käesoleva aasta 27. oktoobrist uued üldtingimused, kuidas hoiduda edaspidi nii Eesti ettevõtetest kui inimestest.
Nimelt on panga üldtingimustesse kirjutatud lause, et aktsepteerib edaspidi vaid Taani, Rootsi, Norra ja Soome ärikliente, nende enamusosalusega siinseid ettevõtteid või ettevõtteid, kes on panga äranägemisel olulised eespool nimetatud klientide teenindamisel neis neljas riigis.
Seega Danske edaspidi erakliente Eestis üldse ei teeninda ning nad ei pea kliendiks võtma ka Eesti kodanikke.
Kui pank on äristrateegiast tulenevalt spetsialiseerunud ettevõtete teenindamisele teatud piirkondades, siis on tal see õigus. Eestis tegutseb kokku 16 krediidiasutust ja filiaali ning iga klient peaks leidma endale sobivaima panga. Eesti filiaali rahapesuskandaalis vaevleva Danskega meil enam siinmail asja pole.