Merkeli ja Putini kohtumine toob päevakorda ka vastuolulise gaasitoru

Vladimir Putin (vasakul) ja Angela Merkel (paremal) 2014. aastal Itaalias Foto: Daniel Dal Zennaro / AP

Homme aset leidval Merkeli ja Putini kohtumisel oodatakse USA presidendi hiljuti õhku visatud süüdistuste valguses – kus too ütles, et Saksamaa on rajamisel oleva Nord Stream 2 tõttu täielikult Venemaa mõjusfääris – kindlasti ka vestlust Eesti jaoks võrdlemisi vastuolulise gaasitoru teemal.

Alates Krimmi annekteerimisest 2014. aastal on Merkel olnud Putini üks vihasemaid kriitikuid, viies sellega Saksamaa ja Venemaa suhted viimaste aastakümnete suurimasse madalseisus, märgib Bloomberg. Viimati toimus kahe riigipea kõrgetasemeline kohtumine Saksamaal 2013. aastal, kuigi kohtutud on erinevate tippkohtumiste ja Merkeli Vene visiitide raames ka pärast seda.

Sellest hoolimata võõrustab Saksa liiduvabariigi kantsler homme Berliini lähedases barokkpalees Vene presidenti esimest korda pärast viit aastat. Tegemist on märgilise kohtumisega, kuivõrd see lõpetab senise Saksamaa isolatsionistliku poliitika Venemaa suunal, teisalt aga tugevdab Merkeli postitsiooni Euroopas hoolimata hiljutiste valimite tagasilöökidest, leiavad Bloombergi ajakirjanikud.

Kahe riigipea kohtumine on seda olulisem hiljuti NATO tippkohtumisel USA presidendi Donald Trumpi poolt õhku visatud süüdistuste taustal, kus too põrutas toorelt, et Venemaa kontrollid Saksamaad täielikult, kuna viimane sõltub Moskvast oma gaasitarnete osas. 

Teadupärast algas kahte riiki ühendava ja Vene energiahiiule Gazpromile kuuluva gaasitoru, Nord Stream 2 ehitus selle aasta mais, hoolimata USA võimalikest sanktsioonidest, mis võivad projektile omakorda löögi anda. Putin on selle valguses rõhutanud, kui oluline on Nord Stream 2 rajamisel Merkeli toetus.

Läänemere äärsetest riikidest on kriitikat teise gaasitoru osas väljendanud kõik kolm Balti riiki ja Poola. Riikidest, kes peavad gaasitoru rajamise oma territoriaalvetesse kinnitama, on hetkel ainult Taani lükanud otsuse langetamist edasi. Rohelise tule on projektile andnud nii Saksamaa, Soome kui Rootsi. Venemaal on load veel menetluses, kuigi tõenäoliselt ei tule seal ka projektile suuremaid takistusi.