:format(webp)/nginx/o/2018/08/16/11242175t1h9d7e.jpg)
Alates 1. septembrist 2018 on kõigil Eesti äriühingutel kohustus esitada äriregistrile andmed tegeliku kasusaaja kohta.
Kõiki ettevõtjaid ootab 1. septembrist uus kohustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes omab äriühingut otseselt või kaudselt. Otsene omamine tähendab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust.
Kaudse omamisega on tegemist siis, kui äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all. Kokkuvõttes: tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid.
Tegeliku kasusaaja andmed tuleb esitada äriregistrile ettevõtjaportaalis. ID-kaardi puudumisel sisestab nõutud andmed notar e-notari süsteemis, ettevõtte juhatuse liikme avalduse alusel.
Tegeliku kasusaaja kohta esitatavad andmed:
- isiku nimi;
- isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
- andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta (otsene või kaudne).
Äriregistrile peavad andmed olema esitatud 31. oktoobriks 2018. Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahvi kuni 32 000 eurot.
Esimese sammuna tuleb juhatusel tuvastada äriühingu tegelikud kasusaajad, misjärel saab andmed tegelike kasusaajate kohta esitada äriregistrile. Lihtsa omandistruktuuriga äriühingutele ei too see ilmselt kaasa raskusi ning kohustuse täitmine tähendab vaid täiendavat ajakulu. Seevastu keerukama omandistruktuuriga äriühingute puhul, mille omanikering ulatub välismaale, on tegeliku kasusaaja tuvastamine palju keerukam ja äriühingu juhatusele koormav ülesanne.