/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/10/27/809258t1h59af.jpg)
Valitsus otsustas neljapäeval esitada riigikogule Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise teemalise otsuse eelnõu.
VEB Fondi teemaline otsus läheb riigikogusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu otsuse eelnõuga nähakse ette sertifikaatidega esindatud hüvitamata nõuete rahuldamine, teatas valitsus.
Nõuete rahuldamine toimub eelnõu kohaselt Riikliku VEB Fondi järglase sihtasutuse VEB vara müügist laekuvate vahendite arvel. Sihtasutus on varem korduvalt tõdenud, et tal pole vara ega lootust selle tekkimiseks.
Kuna eelnevalt on valitsus teemat arutanud kabinetinõupidamisel, kiitis valitsus eelnõu heaks arutelu avamata ja saatis arutamiseks riigikogusse.
Tallinna ringkonnakohtu mullu oktoobris langetatud otsuse kohaselt peab riik tänavu oktoobri lõpuks otsustama Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise küsimuse.
Valitsuskabineti tänavu septembri nõupidamise otsuste põhjal tehti rahandusministeeriumile ülesandeks esitada 1. novembriks eelnõu, mis sätestab Riikliku VEB Fondi lõpetamise.
Riiklikul VEB Fondil ei ole õnnestunud sertifikaadiomanike õigusi kaitsta selliselt, et saavutatakse Nõukogude Liidu Välismajanduspangas ehk VEB pangas 1992. aastal blokeeritud kontode vabastamine.
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsus NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontode kohta.
Peaminister Andrus Ansip on valitsuskabineti otsust kommenteerides varem öelnud, et VEB Fondi koondatud nõuete omanikud võiksid kaaluda iseseisvalt ilma selle fondita oma nõudeid rahuldada.
«Siiani on ka põhikirja järgi kõigil kreeditoridel õigus võtta need nõuded VEB fondist välja ja minna neid omal käel rahuldama,» ütles Ansip.
VEB Fondi osakuomanikke esindav vandeadvokaat Indrek Leppik on varem BNSile öelnud, et valitsuskabineti varasem otsus reaalset hüvitist pakkuvat lahendust ei too.
Leppiku sõnul on VEB Fondi lõpetamine olemasoleva ja ebapiisava meetme likvideerimine, mille kohta on jõustunud kohtulahendis juba öeldud, et tegemist on sertifikaadiomanike õigusi rikkuva lahendusega.
«Kui midagi täiendavat ei otsustata, siis jätab riik lihtsalt kohtuotsuse täitmata,» kommenteeris Leppik.
Leppiku sõnul saavad sertifikaatide omanikud kaaluda halduskohtule Eesti riigi trahvimise taotluse esitamist või siis kahju hüvitamise kaebuste esitamist halduskohtule. Trahvi saab halduskohus riigile määrata kuni 6400 eurot ja seda korduvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni.
Tallinna ringkonnakohus otsustas mullu oktoobris, et riik peab otsustama VEB fondi sertifikaatidega tagatud ettevõtete nõuete hüvitamise küsimuse.
Kohus rahuldas oma toonase otsusega ASi Akke, ASi Tartu Lihakombinaat, ASi AO Imbi, ASi Saare Kalur ja ASi Pärnu Kalur Holding apellatsioonkaebused ning tühistas Tallinna halduskohtu varasema otsuse osas, mis puudutas ettevõtete hüvitise nõuete rahuldamata jätmist.
Sertifikaatide registri pidamisega tegeleva sihtasutuse VEB likvideerimismenetluse käigus esitatud põhinõuete summa on varasema info kohaselt kokku 12,8 miljonit eurot. Ettevõtjad on kohtutes püüdnud VEB panka jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat.