/nginx/o/2011/09/13/747984t1h59f1.jpg)
Septembri lõpu seisuga on riigi stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses 325,6 miljonit eurot ja turuväärtuses 329,7 miljonit eurot, kolmanda kvartaliga on reserv suurenenud turuväärtuses 5,6 miljoni ja aasta algusest 11,1 miljoni euro võrra.
Riigi stabiliseerimisreserv suurenes kvartaliga 5,6 miljoni euro võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi teatel laekus kolmandas kvartalis seaduse alusel reservi 1,6 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulususeks kujunes 5,08 protsenti.
Kõrge tootlus tulenes hindade tõusust võlakirjaturgudel. Reservi tulusus aasta algusest on 2,23 protsenti, mis ületab võrdluseks oleva normportfelli tulusust 0,15 protsendi võrra.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (72,35 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (25,34 protsenti).
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (37,37 protsenti) ja Austria (10,99 protsenti) valitsuste võlakirjad ning Swedbanki hoius (12,29 protsenti).