/nginx/o/2011/10/27/809210t1h79bf.jpg)
Pärast paari pilkupüüdvat investeeringut – nagu näiteks Volvosse – ja keset pidevat meediakära Hiina majanduse võidukäigust võib eurooplastel tekkida mulje, et Peking ostabki meid juba üles.
Kas Hiina ostab Euroopa üles?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muljet süvendab ka ettepanek eraldada tükike Hiina 3,2 triljoni dollarilistest valuutareservidest Rahvusvahelisele Valuutafondile, aitamaks hädast Euroopa panku või garanteerimaks euroala riigivõlga.
Hiina üüratud reservid teevad neist küll kaaluka teguri rahvusvahelistel võlaturgudel, kuid samas ei ole siiski tegemist hoiupõrsaga, kust AS Hiina võiks krabada raha Euroopa tööstuse ülesostmiseks.
Konsultatsioonifirma Rhodium Groupi andmetel on Hiina otseinvesteeringute (kiiresti kasvav) kogusumma Euroopa Liidu 27 liikmesriiki alles tibatilluke ehk ligikaudu 15 miljardit dollarit – alla 0,2 protsendi Euroopasse tehtud välisinveeringutest.
Perspektiivi mõttes: viimaste kümnenditega Euroopasse tehtud investeeringud võrduvad Hiina valuutareservide keskmise nädalase kasvuga 2011. aasta esimeses pooles.
Valdavat osa reservidest hallatakse ülirangelt valitsuse otsese mandaadiga, mis ei luba otseinvesteeringuid välismaale. Küll aga julgustab Peking rikkaid riigifirmasid välismaale laienema ning eelolevatel aastatel on oodata Hiinast lähtuvate investeeringute purset.
Valitsuse andmetel tõusis Hiina otseste välisinvesteeringute tase juuni lõpuks 330 miljardi dollarini (2002. aastal oli vastav summa alla 30 miljardi dollari). Kõikide maailma maade välisinvesteeringutest oli seda aga veel ainult 1,6 protsenti.
Arvestades Pekingi ambitsioone ja Hiina majanduse suurust, prognoosib Rhodium Group, et Hiina ettevõtted võivad tänasest 2020. aastani investeerida välismaale koguni 1 triljon dollarit, millest lõviosa läheks arenenud majandustesse.
«Hiina investeerimishuvid on nihkumas maavaradelt arenenud varade suunas nagu brändid, tehnoloogia ja jaekanalid, nii et valdava osa sellest triljonist võivad saada sellised kohad nagu Euroopa,» ütles Rhodium Groupi uuringujuht Thilo Hanneman.
Tänavu esimese poolaastaga tuli Euroopasse Hiina otseinvesteeringuid ligi 3,3 miljardit dollarit, mis ületab mulluse kogusumma. Kui teostuvad mõned suured lepingud energia-, gaasi- ja personaalarvutisektoris, võib 2011. aasta lõpuks tulla kokku 8 miljardit dollarit.
Euroopa Liit ja Hiina kaaluvad alustada läbirääkimisi investeerimisleppe üle, mis aitaks Hiina firmadel lihtsamini Euroopasse investeerida ning aitaks välistada Euroopa-vastaseid protektsionismimeeleolusid.
Kuigi Euroopa ametnikud kinnitavad, et kontinent on kõigile välisinvesteeringutele avatud, kurdavad Hiina ametnikud, et nende firmasid koheldakse ebaõiglaselt ja peetakse ähvarduseks – samal ajal, kui USA investeeringud on teretulnud.
Analüütikute sõnutsi on hiinlaste peamiseks takistuseks kogemuste puudumine rahvusvaheliste tehingute sõlmimisel ning võimetus kohaneda Euroopa juriidilise ja poliitilise keskkonnaga.
«Väga vähesed Hiina ettevõtted on Euroopas läbi löönud,» ütles advokaadifirma Decherti Aasia partner Tao Jingzhou. «Neil on raske, kuna kulud on palju kõrgemad, samuti on Euroopas väga erinev õigusstruktuur, eriti tööseaduste osas.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.