/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2011/10/26/808978t1h94bd.jpg)
Teise samba pensionifondide investeeringutest on keeruline aru saada isegi spetsialistil, sest enamasti ei paigutata varasid mitte väärtpaberitesse, vaid mitmesugustesse fondidesse.
Pensionisammaste investeeringuid on spetsialistilgi raske jälgida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Euroopa võlakriisi puhkedes tekkis paljudel pensionifondidesse investeerijatel küsimus, kui palju on tema pensionifondis Kreeka, Portugali, Hispaania ja Itaalia võlakirju.
Selleks et vaadata, kuhu pensionifondid on investeerinud, tuleks minna fondivalitseja kodulehele ning konkreetse fondi aasta- või poolaastaaruandest vaadata, kuhu ja millistesse väärtpaberitesse pensionifondid panustanud on.
Teoorias on kõik suurepärane, aga praktikas see nii lihtne ei ole. Kõigepealt vajab investeeringute aruande lugemine teatud vilumust. Mis aga veelgi olulisem, pensionifondid kipuvad investeerima pigem fondidesse (avalikud investeerimisfondid, börsil kaubeldavad fondid ja isegi kinnised fondid), mitte aga otse väärtpaberitesse.
Kõige äärmuslikumad on selles suhtes Nordea teise samba pensionifondid, kus on investeeritud ainult fondidesse. Postimees ei leidnud investeeringute nimekirjast ühtegi aktsiat ega võlakirja.
«Avatud investeerimisfondidesse ja börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerimise puhul pole infot leida küll nii lihtne kui otseinvesteeringute puhul, kuid see-eest on Nordea pensionifondide tehtud investeeringud teistesse fondidesse likviidsed ja riskid on paremini hajutatud,» selgitas Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel.