/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/10/26/808812t1h612a.jpg)
Neid ridu kirjutades polnud euroala juhtide kohtumine veel lõppenud, mistõttu pole teada, kas Kreeka võlgade vähendamise ja EFSFi suurendamises kokkulepe sündis, kuid pankade päästmise tingimused said ülemkogul heakskiidu.
Euroliidu riigijuhid leppisid kokku pankade tugevdamise tingimused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigijuhid otsustasid, et pankade kapitaliadekvaatsus peab olema tuleva aasta 30. juuniks vähemalt 9 protsenti (Tier 1).
«Riiklikud järelevalveasutused peavad tagama, et pankade kavad suurendada kapitali ei põhjustaks laenude üldise kättesaadavuse liigset vähenemist,» seisab avalduses.
Riigijuhid otsustasid, et ennekõike peavad pangad leidma kapitali erasektorist, sealhulgas võlga ümber struktureerides ja konverteerides selle omakapitaliinstrumentideks.
«Pankades tuleks kohaldada dividendide ja preemiate maksmise suhtes piiranguid seni, kuni eesmärk ei ole täidetud,» seisab euroliidu ülemkogu avalduses.
Riigijuhid märkisid, et vajaduse korral peaksid liikmesriikide valitsused pakkuma oma abi. Kui sellist abi ei ole võimalik anda, tuleks euroala riikide puhul rekapitaliseerimist rahastada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenuga.
Pakett on siiski tingimuslik ja hakkab kehtima juhul, kui euroala juhid saavutavad kokkuleppe Kreeka probleemi lahendamiseks.
Euroliidu 27 riigi juhid tegid eile õhtul avalduse, milles kinnitasid soovi taastada pangandussektori usaldusväärsus. Riigijuhtide avalduses seisab, et tuleb tagada krediidivoog reaalmajandusse ja parandada pankade kapitali kvaliteeti.
«Praegustes turutingimustes ei pruugi rahuldavat tulemust anda 2008. aasta kogemuse lihtne kordamine, mis hõlmas täielikku riiklikku kaalutlusõigust likviidsusskeemide loomisel,» seisab avalduses.