Suurem osa Eesti elanikest kulutab tänavu jõulukinkidele alla 1000 krooni, selgub uuringufirma Faktum & Ariko BNSi tellimusel tehtud küsitlusest.
Enamik inimesi kulutab jõulukinkidele alla tuhande krooni
55 protsenti küsitlusele vastanutest kavatseb kulutada jõulukinkidele alla 1000 ning 27 protsenti üle 1000 krooni. Kuus protsenti Eesti elanikest ei kuluta üldse raha jõulukinkidele ning 12 protsenti ei osanud küsimusele vastata.
16 protsenti Eesti elanikest kulutab jõulukinkidele 750-1000, seitse protsenti 500-750, 17 protsenti 300-500, kuus protsenti 200-300, viis protsenti 100-200 ning neli protsenti kuni 100 krooni.
Kõige rohkem kulutavad jõulukinkidele 25-44-aastased inimesed, sellest vanuserühmast kulutab kinkidele üle 1000 krooni 36 protsenti. 45-64-aastastest kulutab üle 1000 krooni 24 protsenti, 65-74-aastastest 23 protsenti ning 15-24-aastastest 20 protsenti.
Neid, kes ei kavatse üldse jõulukinkidele kulutada, on kõige rohkem 65-74-aastaste seas, nii vastas kümme protsenti sellest vanuserühmast.
Uuring näitas, et mehed ostavad rohkem kalleid jõulukingitusi kui naised. Meestest kulutab kinkidele üle 1000 krooni 29 protsenti ning naistest 26 protsenti.
Samal ajal näitas uuring, et muudest rahuvustest inimesed kulutavad jõulukinkidele rohkem kui eestlased. Kui eestlastest kulutab jõulukinkidele üle 1000 krooni 26 protsenti, siis muudest rahvustest inimestest 30 protsenti.
Kõige rohkem kulutavad kingituste tegemiseks raha Virumaa elanikud, neist kavatseb üle 1000 krooni kulutada 33 protsenti. Tallinna elanikest kulutab üle 1000 krooni 29 protsenti, Põhja-Eesti elanikest 28, Tartu piirkonna elanikest 25, Lääne-Eesti elanikest 24 ning Lõuna-Eesti elanikest 17 protsenti.
Suuremate linnade elanikest kulutab üle 1000 krooni 32 protsenti ning muu Eesti elanikest 23 protsenti.
Oodatult kulutavad jõulukingitustele rohkem suurema sissetulekuga inimesed. Üle 8000-kroonise sissetulekuga inimestest kulutab jõulukingitustele üle 1000 krooni 42 protsenti, 4000-8000-kroonise sissetulekuga inimestest 29 protsenti ning kuni 4000-kroonise sissetulekuga inimestest 14 protsenti.
Üle 8000-kroonise sissetulekuga inimestest ei kavatse üldse kingitustele kulutada neli protsenti, 4000-8000-kroonise sissetulekuga inimestest neli protsenti ning alla 4000-kroonise sissetulekuga inimestest 14 protsenti.
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles BNSi tellimusel 8.-12. detsembrini 501 inimest üle Eesti.