/nginx/o/2010/06/16/387423t1h1fbf.jpg)
Värskelt avaldatud Eurostudent IV uuringust selgus, et Eesti tudengite sissetulekust moodustab suure osa - 59 protsenti - enda teenitud raha, see näitaja on üks Euroopa kõrgematest.
Uuring: Eesti tudengite sissetulek sõltub lõviosas erarahastusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemate või partneri toetus moodustab Eesti tudengite sissetulekutest 18 protsenti ja riigi toetus vaid 9 protsenti, vahendas Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) pressiesindaja.
Ülejäänud sissetulekud tulevad muudest allikatest. Seega toetub Eesti tudengite eelarve väga suures osas erafinantseeringul - enda ja vanemate teenitud rahal (kokku 77 protsenti). Eestist enam sõltub tudeng enda teenitud rahast vaid Tšehhis. EÜLi hinnangul on oluline, et ülikõrge erarahastuse osakaal üliõpilase sissetulekus väheneks juba 2012. aasta riigieelarve toel.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kavandatav uus toetusskeem eeldab, et enamikku tudengeid peavad üleval nende vanemad. Eurostudenti uuring näitab aga selgelt, et vanemate toetus on pigem väike. Küll aga peavad tudengid tasuma õppemaksu ja tasuta kohal õppides maksma elamiskulusid eelkõige erafinantseeringust.
«Kui riiklikud toetused ei suurene ka kõrgharidusreformi järel, siis tähendab see ainult suuremat survet erarahastamisele ja jutt, nagu oleks tudengitele midagi «tasuta», on absurdne,» sõnas EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.
Eurostudent IV autorite hinnangul põhjustab suur töötavate tudengite hulk ja sõltuvus vanemate rahakotist ka tudengite sissetulekute ebavõrdsust, kuna palgad ja vanemate toetused on erinevad. Nimelt ilmnes uuringust veel see, et Eesti tudengite sissetulekud on omavahelises võrdluses kõige ebavõrdsemad.
See tähendab, et on väga kõrge sissetulekuga tudengeid ja ka neid, kes peavad väga vähesega hakkama saama. Nii suurt kontrasti (koefitsendiga 0,42) pole üheski teises uuringus osalenud Euroopa riigis.
«Selgelt on näha, et Eesti tudengid peavad enda ära majandamiseks tööl käima, aga kuidas on sellises olukorras võimalik ka täiskoormusel õppida nagu näeb ette kavandatav reform?» küsis Veldre.
Uuringu autorid viitavad, et riikliku ja erarahastuse osakaal tudengi sissetulekus näitab, kuidas riik enda kodanikesse suhtub. Suur sõltuvus erarahast pärsib selgelt ligipääsu kõrgharidusele, mille suurendamine peaks olema ka üks Eesti kõrgharidusreformi eesmärkidest.
«Uuringust on näha, et vaesematest peredest pärit noortel on praegu üliväikese riikliku toetuse tõttu raske kõrgharidust omandada,» kommenteeris Veldre.
Eurostudent IV uuringu tulemused põhinevad tudengitel, kes ei ela koos vanematega. Eurostudent keskendub Euroopa tudengite sotsiaal-majanduliku tausta ja elamistingimuste ning akadeemilise mobiilsuse uurimisele. Käesolevad andmed pärinevad Eurostudenti neljandast uuringus ja need koguti 2009. ja 2010. aastal. Uuringus osales 23 Euroopa riiki.
EÜL oli Eesti esindajaks Eurostudent III projektis, kogudes 2005/06 andmeid üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra kohta Eestis. Eurostudent IV uuringuvoorus, mis algas 2008. aastal, sai EÜL rahvusvahelist projekti juhtiva konsortsiumi liikmeks, kus EÜLi peamisteks ülesanneteks oli tegeleda uuringutulemuste kasutamise ja levitamise küsimustega.