Riigikogu alustas debatte kuue miljardi euro kulutamise üle

Andrus Karnau
, Postimehe majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Samal ajal kui riigikogu alustas tuleva aasta riigieelarve aruteludega, tulevad Euroopa riigijuhid Brüsselis kokku võlakriisile lahendust leidma. E24  toob ülevaate mõlemast.

Riigikogu loeb täna esimest korda tuleva aasta riigieelarve projekti. 2012. aasta riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta riigieelarve tuludeks planeeritud 6,1 miljardit eurot ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Eelarve puudujääk ulatub järgmisel aastal 2,1 protsendini SKTst.

17.34 Ene Ergma teatas, et esimene lugemine on lõppenud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 3. novembril. Kohe järgnevad riigieelarvega seotud seadusemuudatused. Millest peamised on alkoholiaktsiisi tõstmine (10 mljonit eurot lisatulu) ja haigekassa ning töötukassa reservide liitmine riigikassaga.

17.30 Jaanus Tamkivi (Reformierakond) kiidab eelarvet ja ütleb, et pensionid kasvavad 4,4 protsenti, kokku 72 miljonit eurot rohkem.

17.21 Urmas Reinsalu: IRLi selge valik on tagada kaks protsenti rahvuslikust kogutulust kaitsekuludeks. Reinsalu viitas, et Venemaa kavandab kolm protsenti kaitsekuludeks, tuletades meelde ka Vene tanke, mis Gruusiat ründasid.

17.14 Sven Mikser kõnepuldis: me ei ole eelarveprojektiga rahul. «Me ei kiida heaks valitsuse otsust, võtta töötu- ja haigekassalt nende tahte vastaselt vastutus reservide käsutamise üle.»

Mikser märkis, et õpetahate palka saab tõsta. Samuti nimetas ta lastetoetuse ja vanemapalga suuri kääre valitsuse häbiplekiks.

17.05 Kadri Simson tõuseb kõnepulti: Mis riik see on, mis ei maksa oma inimestele väärikat palka?

Simson ütles, et Keskerakond soovib koolilõunatoetuseks 1 euro päevas.

Bundestag pidas ligi kolm tundi debatte selle üle, kas anda kantsler Angela Merkelile volitused EFSFi suurendamiseks. Veerand neli pärastlõunal toimunud hääletusel toetas kantslerit 503 seadusandjat, vastu 89 ja neli oli erapooletu. Parlament leidis, et Euroopa Keskpank ei pea rohkem võlakirju ostma ning EFSFi ei tohi rahastada otse Euroopa Keskpangast.

Eesti parlamendisaadikud pole täna võlakriisist juttu teinud.

Guardian kirjutab, et Kreeka võlakirjade omanikud saavad 15 eurot sularahas ja 35 eurot 30-aastaste võlakirjadena intressiga 6 protsenti aastas iga 100 eurose võlakirja kohta. Allikaks Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos, kellele viitas ajaleht Kathimerini.

16.40 Lembit Kaljuvee küsis, et miks pole põlevkivi ressursimaksu tõstetud.

Ligi kostis, et on arutatud naftamaksu kehtestamist põlevkivitööstusele, kuid sellega pole kaugele jõutud.

Euroala rahandusministrite nõupidamine, mis oli kavandatud kolmapäeva hommikule, jäi ära. Värske info räägib, et euroala rahandusministrid kogunevad lähipäevil. Kuna täna õhtul pole Brüsselist ülemkogult ja euroala juhtide nõupidamiselt oodata detailset päästeplaani, siis peavad ministrid kogunema hiljem, et kokku leppida päästekava detailid.

16.19 Sven Mikser ütles, et õpetajad ei saa palka tõsta, sest nemad ei saa koole kinni panna. Kas see, et õpetajate palka ei saa tõsta, pole mitte valitsuse tegemata töö, päris sotside liider.

Ligi märkis, et raha ei tule juurde ilma reformideta. Sama käib tema sõnul lastetoetuste kohta. Raha tuleb anda korraliku kooli ja lasteaiaga, mitte 300 krooniga ümbrikus.

16.17 Eiki Nestor: «Miks õpetajate palk ei tõuse?»

«Raha põle, raha on ära kulunud mujale,» ütles Ligi.

Ligi sõnul on probleem ka haridusministris, kellele on teemaks ministeeriumi asukoht, koolitoit või koolivõrk, mitte aga õpetajate palga.

«Õpetame lapsi tühjades ruumides, siis on lootusetu palka tõsta,» ütles Ligi.

16.03 Sven Mikser: «Lapsetoetus on 19 eurot ja mõned sendid, kulu sellele on 70 miljonit eurot aastas, kui lastetoetused on mõttetud, siis miks seda eelarves hoiate?»

Ligi märkis, et lapsevanemad on kõige tugevam ühiskonnagrupp, kelle maksustamine ei anna mingit laste olukorra parandamist. «Lastetoetus on rumal toetus, seepärast pole see kunagi esimesel kohal olnud,» lausus Ligi.

«Sularaha teeniv indiviid ei pea seda ministeeriumite vahendusel endale ise jagama,» lisas minister.

15.59 «Mitte ainult imperialistid, vaid ka seltsimees Putin on kiitnud meie eelarvepoliitikat. Nagu ma juba mainisin, et siis paljud riigid kulutavad ülejärgmise aasta SKT-d ja maksavad selle eest kolm protsenti aastas. See summa on umbes nagu meie aastane hariduskulu,» lausus minister parlamendi ees.

Rahandusministeerium kirjutab riigieelarve seletuskirjas, et Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Euroala riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt 70% SKPst, kuid tõusnud 2010. aasta lõpuks 80%ni SKTst. Eesti võlakoormus on samal ajal püsinud keskmiselt 5% ümber, jõudes eelmise aasta lõpuks 6,6%ni SKTst. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Bulgaaria (2010. aastal 16,2% SKPst) ja Luksemburg (18,4%).

15.55 Ligi tuleva aasta heast käibemaksuprognoosist: «Kütuse müügi tagatisraha osutus äärmiselt põhjendatud reformiks ja ka vägivallaks ettevõtjate suhtes. Antud juhul on see põhjendatud vägivald ettevõtjate suhtes.»

Tuleval aastal peaks käibemaksu laekuma 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu - 1,433 miljardit eurot.

15.49 Neeme Suur küsis, et kuidas saab nii olla, et raamatupidamise tsentraliseerimisega näiteks põllumajandusministeeriumi allasutuste raamatupidamise kulud kahanevad 80 000 eurot, aga ministeeriumi enda kulud kasvavad seoses tsentraliseerimisega 165 000 eurot.

Ligi ei oska selle vastata. Möönab, et tsentraliseerimine võib tuua ühekordseid kulusid.

15.28 Marika Tuus: «Kui ilus või soliidne on panna käsi võõrasse taskusse, sest töötukassa raha on tööandjate ja töötajate raha? Kas see on seaduslik?»

«See on seaduslik, kuigi mina ei jaga seda juriidilist keemiat,» lausus Ligi.

Ligi märkis, et tal on kahju, et töötukassa peab seda oma rahaks. Ligi sõnas, et ennekõike on see töötute raha. Peale selle on veel olemas lapsed ja vanurid, kelle huvides riigi rahaasju korraldatakse.

«Ma ei ole nõus sellega, et riik kannatab 10 miljonit eurot aastas kulu sellepärast, et kõige tugevamad, tööandjad ja –võtjad tahavad laua taga istuda,» lausus Ligi.

Tuleval aastal hakkab riigikassa kasutama töötukassa ja haigekassa reserve riigi kulude rahastamiseks, makstes reservide laenamise eest nii ühele kui ka teisele kassale reserve.

15.19 Ligi kinnitas, et suure tõenäosusega ESM jõustatakse juba tuleval aastal. Minister märkis, et Eesti riigil on esimeseks osamakseks ette nähtud 30 miljonit eurot eelarves olemas.

15.12 Ligi märkis, et Eesti saavutas ise eurorahade maksmise peatamise.

«Me olime nii agarad, et läksime kritiseerima eurorahade kontrollimise süsteemi, mis on üks paremaid. Nii korralikult kritiseerisime, et Euroopa Komisjon läks närvi ja ütles, et midagi muud ei jää üle, kui raha sisse vool peatada. Eesti on tublisti endale näppu lõiganud, aga sellel ei ole suuremaid tagajärgi,» lausus Ligi.

Wall Street Journal kirjutab, et nende Istanbuli korrespondent on saanud läbirääkimistega kursis olevalt allikalt infot, et IMF nõuab Kreeka võlakirjade senisest palju suuremat mahakirjutamist. IMF nõuab kuni 75 protsendilist võlgade kustutamist, kirjutab väljaanne, toonitades, et pole sellele infole saanud ametlikku kinnitust.

Euroala juhid on seni rääkinud, et soovivad Kreeka võlakirjade kuni 60 protsendilist mahakirjutamist.

Financial Times kirjutab, et nende Brüsseli büroo juht Peter Spiegel sai ülemkogu otsuste eelnõu koopia. Selle järgi on riigijuhid kokku leppinud, et pankade kapitaliadekvaatsuse näitaja Tier 1 kasvab tuleva aasta keskpaigaks üheksa protsendini. Riigijuhid otsustasid samuti, et kuni kapitalinäitajate täitmiseni tuleb pankadel piirata dividendide ja boonuste maksmist.

Õhtul kell 7 algab Brüsselis erakorraline ülemkogu ja veerand üheksa õhtul euroala riigijuhtide kriisikoosolek.

14.53 Marika Tuus: kust riik raha võtab, kui EFSFi käendus täitmisele pöördub? Tuus tahtis teada, et mida me siis õpetajatele ütleme, kui peame kohustuste täitmiseks laenu võtma.

«Ärge hullutage! Mitte keegi ei lähe palkade maksmiseks laenu võtma. Me ei planeeri koolide likvideerimist. Vähemalt üks riigikogu liige rääkis eile täielikku lollust, et õpetajate palkadeks peab laenu võtma. See on häbematus,» ütles Ligi.

14.44 Ester Tuiksoo päris, et kui kaua Estonia uus ooperimaja ei saa investeeringuid?

«Mitmeks aastaks, aga ma ei oska täpselt öelda. Kultuuriasutuste investeeringud koormavad eelarvet, sest vahel on olnud koormus peidetud. Eelistuste esimesel real Estonia ooperimaja ei ole,» vastas Ligi.

14.32 Aivar Riisalu teatas, et riigieelarve tegemine on mahukas töö ja ta ise seda teha ei tahaks. Riisalu päris, et kas eelarvet ei oleks saanud teha tasakaalus.

Ligi vastas talle, et poliitiliselt polnud võimalik teha tasakaalus eelarvet, kuigi käesolev projekt ei ole ka kärpe-eelarve.

14.21 Riigikogu esimees Ene Ergma palus kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi.

«2012 aasta riigieelarve koostamine on sattunud aega, mis eriliselt rõhutab vastutustundliku eelarve poliitika tähtsust,» ütles Ligi.

«Lähemad kuud näitavad kui tõsiselt kõigutab turgude närvilisus investeeringuid ja tarbijate kindlust ning reaalmajandust.»

Ligi ütles, et laenuintresse arvestades on ebamõistlik laenu võtta, puudujäägi korvab valitsus  reservide arvelt.

«Eestis on oodata reaalaplaga kasvu nendes sektorites, kus on ületatud buumiaegsed vead ja hilisemad tagasilöögid,» lausus Ligi.

Eesti Pank hoiatas septembris, et võlakriisi tõttu ootab maailmamajandust aeglustumine. Seda arvestades peaks valitsus koostama riigieelarve lähtudes riskiprognoosist. Rahandusministeeriumi baas- ja riskiprognoosi erinevus on 2 protsendipunkti.

«Vastasel juhul võib valitsusel osutuda keeruliseks reageerimine võimalikule majandusolukorra halvenemisele ning seejuures täita koondeelarve tasakaalu osas seatud eesmärke,» ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Riigikogu liige, endine haridusminister Peeter Kreitzberg oli täna hommikul Kuku raadiole antud intervjuus seisukohal, et kaitsekulutuste suurendamine tuleb edasi lükata ning selle asemel tagada õpetajate palgatõus.

«Ma arvan, et seda on täiesti võimalik teha, kui saadakse aru, et õpetaja on riigi arengule kriitilise tähtsusega figuur,» rääkis Kreitzberg, kelle sõnul surve riigikogus õpetajate palga tõstmisele tuleb väga suur.

«Meil on veel tükk aega eelnõu menetlemiseks ning eile õpetajate meeleavaldus pidanuks kuulmekiled lahti murdma ka koalitsiooni liikmetel.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles