Euroala riigid tahavad loobuda ESMi otsuste konsensusest

Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel pühapäeval Brüsselis koos kaisukaruga, mille viimane kinkis 19. oktoobril Sarkozyde perre sündinud tütrele Giuliale. Spiegel ironiseeris, et kaisukaru oli ainus pühapäeval toimunud kõneluste käegakatsutav tagajärg, euroala võlakriisi läbirääkimiste käiku nimetas ajakiri piinarikkaks. Foto: Reuters/ScanPix

Euroala riigid kavatsevad loobuda stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingus punktist, mis sätestas, et rahastamisotsused tuleb teha konsensusega. Edaspidi on vaja vaid 15 riigi poolthäält 17st.

Kas ESMi nõuete leevendamine ka jõustub, selgub täna õhtul, kui euroala riigijuhid tulevad järjekordsele kriisinõupidamisele.

ESMi lepingu muutmine, sealhulgas selle jõustumise aasta võrra, tulevaks suveks lähemale toomine on vaid üks osa abinõudest, mis peavad euro­ala võlakriisist välja tooma.

Peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) on öelnud, et Eesti pooldab ESMi jõustamist aasta varem. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed Taavi Rõivas (Reformierakond) ja Rannar Vassiljev (SDE) kinnitasid eile, et kui see saab enamiku toetuse, pooldab ka Eesti konsensuse nõudest loobumist.

Keskne teema täna õhtul kell kaheksa algaval kohtumisel on Kreeka võlad ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laiendamine ning pankade rekapitaliseerimine.

Triljon eurot

Euroala juhid kavatsevad anda EFSFile võimalikult suure jõu. Spiegel kirjutas viitega kantsler Angela Merkeliga kohtunud opositsiooniliste roheliste juhtidele Cem Özdemirile ja Jürgen Trittinile, et Bundestagi läheb ettepanek tõsta EFSFi tulejõud ühe triljoni euroni nii, et riikide panus selles ei kasva.

Rõivas ja Vassiljev kinnitasid samuti, et Eesti ega ühegi teise euroala riigi panus EFSFi ei kasva. Küll aga on täna arutlusel variandid, kuidas kaasata EFSFi erakapitali ning sellega tõsta garantiide määra ja laenuvõimet.

Rõivas ei kinnitanud rahvusvahelises meedias korduvat väidet EFSFi paisutamisest triljonini. Ta märkis, et fondi suurendamine on ettevaatusabinõu turgude rahustamiseks, selle tegelikuks kasutamiseks ei pruugi kunagi minna, tahtmata nimetada konkreetset numbrit.

Vassiljevi sõnul püütakse EFSFi paisutada fondi garantiide müümisega turgudele.

«Ma ei usu, et turud seda ostaksid,» lausus ta. «EFSF töötab nii, et laenab turult raha ja laenab selle edasi, erasektori kaasamiseks on mitu varianti, aga kõik eeldavad, et turg usaldab edasilaenamise protsessi.»



Praegu on EFSFi laenuvõime 440 miljardit, osa sellest on ka juba välja antud.