/nginx/o/2011/09/02/732234t1h5a73.jpg)
Tarbijakaitseamet tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul ei vastanud 60 protsenti kontrollitud helkuritest nõuetele.
Tarbijakaitseamet tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul ei vastanud 60 protsenti kontrollitud helkuritest nõuetele.
«Kontrollisime üle Eesti ja võtsime 15 sellist helkurit, mis meie inspektoritele tundusid, et need võivad olla ohtlikud või ei vasta nõuetele ja lausa üheksa osutusid tõepoolset selliseks, mis on ohtlikud,» rääkis Turetski, vahendab ERR Uudised.
«Kõige suurema saagi sellistest helkuritest, mis on ohtlikud, saime Tallinnast Balti jaama turult,» märkis ta.
Helkuri ostmisel tuleks Turetski soovitusel kontrollida toote märgistust ja kui juba selles on puudused, võib see viidata sellele, et tegemist pole nõuetele vastava tootega. Turetski märkis, et jälgida tuleks seda, kas tootel või selle pakendil on c-märk, kas on standardi viide ning andmed tootja kohta, samuti peaks seal olema juhis, kuidas helkurit kanda.