/nginx/o/2011/10/24/806376t1h4c0f.jpg)
Paljud internetis kauplevad Eesti ettevõtted kurdavad, et neil on välismaalt krediitkaardimaksete kättesaamine väga keerukas. Seetõttu kaotavad firmad raha ja mõnigi kaalub oma äri Eestist ärakolimist.
Netikaupmehed jäävad Eestis hätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis ei ole võimalik rahvusvahelist otsemüüki teha, ilma et see oleks kohutav valu,» ütles kõikjale maailmas fototarvikuid müüva firma LCDVF juht Tõnis Liivamägi. «See on igavene jama, kui ma otsemüügi asemel olen sageli sunnitud oma kaupa müüma välismaa hulgimüüjatele ja kaotan sellega käibes 50 protsenti.»
Mõni firma kaalub lausa oma äri juriidilist ärakolimist Eestist, kuna leiab, et USA või Inglise ettevõttena on märksa lihtsam ja soodsam makseid vastu võtta. «See on jah paradoksaalne, et kuigi Eesti on e-äri tegemiseks hea koht, kaalume tõsiselt firma üleviimist USAsse,» nentis ajajuhtimissüsteemi toggl.com eestvedaja Alari Aho.
Kaks võimalust
Eesti ettevõtetel, kes oma kaupa või teenust internetis müüvad, on kaks põhimõtteliselt erinevat lahendust välismaa ostjatelt raha vastu võtmiseks. Üks võimalus on kasutada endise pankadevahelise kaardikeskuse, praeguse nimega Nets Estonia teenust e-commerce payment gateway estcard.ee keskkonnas, mis vahendab krediitkaardi andmeid turvaliselt ostja ja panga vahel, et tehing saaks toimuda.
Internetiettevõtja, koolitusplatvormi Traindom kaasasutaja Peep Laja sõnul on see põhimõtteliselt hea lahendus, kus ettevõte saab kliendilt laekunud maksed tänu tehingu andmete turvalisele vahendajale otse oma pangakontole.
Kuid konkreetselt estcard.ee keskkonnas Eesti firmadele pakutav ei vasta Laja meelest ettevõtjate vajadustele. «Suurim probleem on see, et Estcard ei toeta automaatseid perioodimakseid (kuumaksed – toim),» rääkis Laja. «Samuti ei saa Estcardi integreerida oma tarkvaralahenduse sisse. Nad sunnivad makse tegemiseks minema oma äärmiselt koledale makselehele, mida ei saa muuta.»
Kas neist või muudest põhjustest tulenevalt eelistab enamik internetiärisid krediitkaardimaksete vastuvõtuks välismaiseid vahendajaid (näiteks Adyen), kes koguvad ostjatelt saadud raha esialgu oma arvele ning kannavad selle mõne aja pärast ettevõttele edasi.
Selline teenus on aga kulukas, nõuab suurt tagatisraha ning nagu juba öeldud, ei saa firma raha kohe oma kontole. Näiteks kodulehe loomise platvormil Edicy seisis selle juhi Tõnu Runneli sõnul suvel Hollandi firma Adyen kontol kinni 15 000 dollarit ning aastas maksavad nad teenustasudeks umbes 2000 eurot.