Piret Suitsu: Eesti inimesed loodavad ise säästmata kopsakat pensioni

Alternatiivina võiks pensioniea siduda oodatava elueaga. Kui kasvab tervelt elatud aastate arv, on põhjust ka penioniiga tõsta. Foto: SCANPIX

Eesti inimeste ootused tulevasele pensionile on kõrged – 43 protsenti inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80 protsenti või enam pensionieelsest palgast, kirjutab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu.

22 protsenti lepiks 60-70 protsendiga ja vaid 17 protsenti oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust. On teada, et täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50 protsenti pensionieelsest palgast. Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse.

Teisalt on aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini. Täna on paljude perede esmane eesmärk olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita.

Pensioniks säästmine pole esmatähtis

Ideaalis tuleks proovida kõrvale panna 5-10 protsenti tuludest. Paraku piirab paljusid lisaks hinnatõusule ka laenukoormus – buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt säästa on väga keeruline, kui sissetulekud pole kasvanud, vaid on paremal juhul samaks jäänud või koguni kahanenud

Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt kuuendal kohal – 16 protsenti vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline. Kõige tähtsamaks peavad inimesed täna aga raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks (68 protsenti), mis näitab ebakindlust lähituleviku osas.

Muud säästud olulisemad

Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42 protsenti), lapse hariduskuludeks (35 protsenti), remondiks (32protsenti) või kinnisvara ostmiseks (24 protsenti). Reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. Kui hoiakutes peab 16 protsenti inimestest pensioniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid kümme protsenti inimestest.

Samuti on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse selle peale, kuidas eakana ära elada. Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18 protsendil elanikest. Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud. Muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele.

Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi. Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega. Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed.

Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves. Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili.

Eakamad soovivad suuremat pensioni

Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse – 42 protsenti 50-59-aastaste inimeste meelest peaks pension juba täna olema 80 protsenti või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast; neljandik ootaks 60-70 protsenti ja kolmandik 80-100 protsenti keskmisest palgast.

Rahandusministeeriumi ja OECD korraldatud finantskirjaoskuse uuring näitas, et vanadusplaanide rahastamisel loodab 67 protsenti Eesti inimestest riiklikule pensionile, 47 protsenti kogumispensionile ehk teisele sambale, 31 protsenti laste toetusele, 28 protsenti töötamisele pensionieas, 23 protsenti abikaasa toetusele ja vaid 14 protsenti ise raha kogumisele kolmandasse sambasse.

Kulusid plaanib kokku tõmmata, vara ja kinnisvara müüa 16 protsenti inimestest, kaheksa protsenti loodab lisaraha saada enda ettevõttest. Naised loodavad võrreldes meestega enam laste ja abikaasa toele, mehed aga ettevõtlusele.

Täna on keskmine pension 304 eurot (35 protsenti keskmisest palgast), keskmine palk oli 2011. aasta teise kvartali seisuga 857 eurot.