/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2018/08/14/11213263t1hc816.jpg)
Koolitajatöö käigus olen sageli avastanud, et paljud juhid kasutavad oma igapäevajuhtimises nn seene-teooriat, ise seda teadvustamata, kirjutab koolitaja Kaido Pajumaa Äripäevas.
Koolitaja: rumal juht kohtleb töötajaid seente, mitte inimestena (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seente juhtimine tähendab inimeste juhtimist umbes samadel alustel nagu tavaliselt kasvatatakse seeni – hoitakse neid pimeduses ja teatud aja tagant antakse neile väetist ehk kuu lõpus palka, rääkis Pajumaa. "Kui tuua see analoogia juhtimisse, tähendab see töötajate hoidmist pimeduses ehk eemal otsustusprotsessist, juhtimisest ja informatsioonist ning neile kohalolemise eest iga kuu lõpus palka maksta on kui neid väetada."
Pajumaa tõi välja, et 2016. aastal tehtud uuringust selgus, et vaid 23% töötajatest on Eestis pühendunud, 65% olid mitte-pühendunud ehk tüüpilised seened ja 12% olid juba vastutöötajad ehk mädanevad seened, mis ohustavad ka teisi.
Pajumaa sõnul on üks peamisi seen-juhtimise tunnuseid töötajate teadmatus sellest, mis ettevõttes toimub ja miks sellised asjad toimuvad, sealjuures on töötajate teadmatuses hoidmine juhtide mugavus, sest kes ikka viitsib kogu aeg neid koosolekuid teha ja töötajatele ebavajalikku infot jagada. Pealegi on mugavad juhid veendunud, et ega töötajaid ju huvita, mis ettevõttes toimub, neid huvitab ainult palk.
Loe pikemalt Äripäevast.