Euroala riigijuhid jätkasid pärastlõunal kriisikõnelusi
23. oktoober 2011, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsooni riigijuhid jätkasid pärastlõunal pärast ülemkogu lõppu kriisikõnelusi, otsuseid täna ei sünni, kõnelused jätkuvad kolmapäeval. Euroala töötab Kreeka kolmanda päästepaketi kallal, et selle abil säästa Itaaliat ja Hispaaniat.
Riigijuhte sunnib tagant hirm, et Kreeka probleemid võivad laieneda ka Itaaliasse ja Hispaaniasse. Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et usub, et riigijuhid pakuvad kolmapäevaks plaani, mis kaitseb eurot võlakriisi eest, kirjutas BBC.
Laupäeva õhtul jõudsid rahandusministrid pankade päästeplaanis kokkuleppele. Kui esialgu arvati, et Kreeka võlakirjade mahakirjutamisest nõrgestatud pankade päästmiseks võib kuluda ligi 200 miljardit, siis värske info järgi kulub selleks peaaegu kaks korda vähem. Samas on laupäevane kokkulepe tingimuslik ja sõltub teiste teemade üle peetavaist kõnelustest. Neist kaks tähtsamat on Kreeka võlgade mahakirjutamine ja EFSFi suurendamine.
Kriisikõneluste keskne teema on Kreeka võlad. Kreeka peaminister Georgios Papandreou hommikul avalduse, milles kutsus valitsusi tegutsema tõhusalt ja otsustavalt.
«On tõestatud, et praegune kriis pole Kreeka kriis,» ütles Papandreou. «See on Euroopa kriis. Praegu peavad eurooplased tegutsema otsustavalt ja tõhusalt.»
Enne ülemkogu algust pidasid omavahel kõnelusi Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, Merkel ja Prantsuse president Sarkozy. Riigipäid teeb murelikuks Itaalia riigirahandus, Merkeli ja Sarkozy arvates pole Itaalia piisavalt kulutusi kärpinud. Itaalial on euroala suurim riigivõlg, mis küünib 120 protsendini SKTst.
Analüütikud kinnitasid, et Kreeka võlgade mahakirjutamine tuleb suuremas mahus kui juulikuus kokku lepitud 21 protsenti. Põhiküsimus on: kui suures mahus? Eelmisel nädalal hindasid analüütikud, et võlgu on vaja kärpida 40-60 protsenti. Kuid ka see ei pruugi viia Kreeka võlataset tagasimakstavale tasemele.