/nginx/o/2011/09/04/734836t1h1e44.jpg)
Otsekui poleks 27-liikmelise Euroopa Liidu asjaajamine veel piisavalt keerukas, astus eurotsooni täistuubitud lahinguväljale sel nädalal uus võimas väesalk – 620-liikmeline Bundestag, Saksamaa parlament.
Eurodraama rambivalgusse astus Bundestag
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiseks põhjuseks, miks ELil pühapäevasest tippkohtumisest väheks jääb ja potentsiaalsed «poliitilised lepped» tulevasse nädalasse lükkuvad, oli Saksa rahvaesindajate tahe teada kõike Brüsselis arutusele tulevat, enne kui nad kantsler Angela Merkelile kriisipaketi kinnitamiseks rohelise tule annavad.
«Maailm pole enam endine,» ütles üks kõrge Berliini valitsusametnik. «Me üritame alles aru saada, kuidas see uus maailm toimib, aga kergemaks elu igatahes ei lähe.»
Bundestag on ikka ja alati olnud reserveeritud ja üsna varmas kiitma tagantjärele heaks kõiki otsuseid, mis valitsus Brüsselis vastu on võtnud. Seepärast kujutab Saksa parlamendi ootamatu agressiivsus – mis puudutab kogu spektrit vasakult paremale välja – endast drastilist muutust.
Parlamendi uued volitused mõjutavad küll vaid «koheseid» eurokriisi lahendamise meetmeid, kuid poliitanalüütikud usuvad, et rahvaesindajate vägi võib varsti laieneda kõigile ELi otsustele. See suund paistab ka Karlsruhe kardetud konstitutsioonikohtu hiljutistest otsustest, mis rõhutavad vajadust kaasata Bundestag tihedamalt kõikidesse ELi asjadesse.
Kui nii läheb, siseneb Saksa parlament samasse kategooriasse Taani ja Soomega, kus parlament annab valitsusele enne Brüsselisse läbirääkimistele minekut rangelt määratletud mandaadi – ja korraldab neile tagasi tulles range ristküsitluse.
Merkel oli sunnitud tegema need uued mööndused septembris, vaigistamaks omaenda toetajate mässu EFSFi suurendamise ja võimendamise plaanide pärast.
Tulevikus peab stabiliseerimisfondi suuruse ja volituste muudatused kiitma heaks Saksa parlamendi täiskoosseis, sama kehtib mistahes uue riigi päästmise suhtes. EFSFi operatiivtegevuse peab aga kiitma heaks Bundestagi eelarvekomisjon. Isegi fondi igapäevane tegevus turgudel peab toimuma 9-liikmelise komitee heakskiidul, milles on esindatud kõik Saksa parlamendierakonnad.
Kõrged parlamenditegelased on püüdlikult rõhutanud, et Bundestag ei kavatse komplitseerida Brüsseli otsustusprotsessi, eriti kui asi puudutab eurotsooni.
«Meil tuleb aga leida tasakaal kohese ja efektiivse tegutsemise vahel Eurogrupi tasemel – ühelt poolt – ja parlemendi demokraatliku legitiimsusega teiselt poolt,» ütles Peter Altmaier, Merkeli CDU partei peamine niiditõmbaja parlamendis.
Nii kõlab teooria. Sel nädalal valitses aga parlamendi koridorides kaos ja segadus, kui selguma hakkas tõsiasi, et Merkel ja tema rahandusminister Wolfgang Schäuble ei saagi selgitada enne pühapäevast tippkohtumist kõiki üksikasju.
Bundestagi jaoks oli põhiküsimus, kuidas ja kui palju EFSFi «võimendatakse» üle praegu käepärast oleva 440 miljardi euro. Opositsiooniliste sotsdemokraatide liider parlamendis Frank-Walter Steinmeier ütles, et ta ei saa kiita pimesi heaks ühtegi diili.
Parlamendiliikmed seisid kindlana keset lennukaid kuulujutte ELi tippkohtumise tühistamisest, neljapäeva südaööni kestnud koosolekuid ja Merkeli pakilisi telefonikõnesid juhtivatele rahvaesindajatele – mistõttu jäi kantsleril ära isegi «haridusteemaline tippkohtumine» 16 riigiministriga.
Ülikriitiline eelarvekomisjon grillis Schäublet kaks tundi, nõudes rohkem informatsiooni.
«Ma ei kavatse esineda täna avaldustega, mis teeksid Eurogrupi niigi keerukad läbirääkimised veelgi keerukamaks,» ütles rahandusminister pärast kinnist kohtumist uksele ilmudes. Vihased komisjoniliikmed kinnitasid, et ei kavatse ühelegi «blankotšekile» alla kirjutada.
Asi lõppes sellega, et Merkel jättis ära reede hommikuks määratud «valitsuse teadaande» ning rääkis Prantsuse presidendile Nicolas Sarkozyle ja eurotsoonikaaslastele augu pähe, et tuleval nädalal tuleb teha veel üks tippkohtumine.
Mõnes mõttes võib Bundestagi agressiivsus anda Merkelile Brüsselis isegi tugevama jalgealuse. Ta võib väita, et ei saa sanktsioneerida diili, mille parlament võib tagasi lükata. Aga olgu ta siis nüüd nõrgem või tugevam, üks kõva pähkel on Saksa kantsler kaasläbirääkijatele ikkagi.
Copyright The Financial Times Limited 2011.