/nginx/o/2010/05/12/366637t1h832f.jpg)
Investeerimispangad kasutavad auke globaalses palgareformis, et jätkata üht ülimalt ärritavat tegevust: nad maksavad töötajaile priskeid boonuseid sõltumata sellest, kui hästi viimastel töö edeneb.
Pangad maksavad keeldu eirates boonuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastvärvatud töötajate garanteeritud boonused moodustasid 2010. aastal 51 tipmise panga boonustekassast keskmiselt 8,5 protsenti, selgub pankurite lobigrupi Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) uuringust.
Seda on oluliselt enam, kui avalikkuse protestikisa kõrgpunktis 2009. aastal (5,5 protsenti). Ühtlasi ületab näitaja finantskriisi-eelse 2007. aasta 7,1 protsenti.
Vahetult pärast esimest avaldamist võttis IIF oma raporti tagasi, selgitades, et see ei ole veel saanud täielikku heakskiitu juhatuselt, mille esimees on Deutsche Banki tegevjuht Josef Ackermann. Lobigruppi kuuluvad mitmed tööstusharu suurkujud.
Ülevaade, mille koostas konsultatsioonifirma Oliver Wyman, avaldati uuesti eile pärastlõunal.
Garanteeritud boonused, mis kindlustavad töötajatele aasta lõpuks kindla tasu sõltumata nende töötulemustest ja kasulikkusest firmale, on üks vastuolulisemaid elemente pankade palgastruktuurides. Regulaatorid on hoiatanud, et nii välistatakse seos saavutuste ja tasu vahel, kahjustades potentsiaalselt riskide ohjamise protsessi.
G20 leppis 2009. aastal kokku, et üle ühe aasta pikkused garanteeritud boonused on keelatud. Uutele töötajatele tohib garantiisid pakkuda vaid «erandlike asjaolude» puhul, esimeseks tööaastaks.
Kõrge IIFi ametnik George Abed ütles aga Financial Timesile raporti valguses, et mõned pangad kasutavad nüüd karmimatest piirangutest möödahiilimiseks 1-aastaseid garantiisid.
«Et siis on nagu juriidiliselt kõik korrektne ja mitmeaastaseid garantiisid pole, aga mõnikord sa üritad sellest mööda hiilida,» ütles Abed.
Mitmed pankurid ütlesid, et suured boonused võtsid 2010. aastal võimust seetõttu, et juhtivad investeerimispangad värbasid tugevama taastumise ootuses töötajaid juurde. Barclays näiteks võttis tol aastal investeerimispangandusse tööle 1600 uut inimest, Šveitsi pank UBS aga 1200.
Enamik juhtivaid panku kergitas märgatavalt ka põhipalku – osalt ka selleks, et kompenseerida töötajatele reformide mõju, mis nägid ette, et suur osa boonustest tuli tasuda aktsiates ja mitme aasta jooksul.
IIFi raportist selgub, et 60 protsenti 51st vaadeldud asutusest tõstsid 2010. aastal pankurite ja maaklerite palku. 27 protsendi puhul pankadest võis täiendavat palgalisa oodata ka tänavu.
Turgude järsk kukkumine on nüüd paljud pangad «tagurdama» pannud. Viimaste kuudega on pangandustööstus koondanud enam kui 100 000 töötajat.
Copyright The Financial Times Limited 2011.