/nginx/o/2011/10/21/801256t1hcbe9.jpg)
Lagunedes turge raputanud Prantsuse-Belgia pank Dexia laenas enne 2008. aastat 1,5 miljardi euro väärtuses värsket kapitali oma kahele suurimale institutsionaalsele aktsionärile, mis kasutasid raha ostmaks Dexia enda aktsiaid.
Dexia pank andis suurlaenu omaenda aktsiate ostmiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebaortodoksne samm, mis tol ajal ka Belgia regulaatorite kulmud kerkima pani, tähendas sisuliselt, et Dexia laenas kapitalikasvu finantseerimiseks raha iseendalt. Enamikes jurisdiktsioonides on selline teguviis ebaseaduslik, nüüdseks on see keelatud ka Euroopa Liidus.
Belgia tolleaegseid seadusi pank ei rikkunud.
Malekäik kergitas kunstlikult Dexia kapitalitasemeid, mida aga regulaatorid ja investorid pingsalt jälgivad, kasutades neid pankade finantstervise kraadiklaasina.
Laenud tulid päevavalgele, kui Dexia oli sunnitud oktoobri alguses juba teist korda kahe aasta jooksul riigiabi paluma.
Dexia oli esimene pank, mis euroala kriisis riigiabi vajas.
Mainitud laenud läksid 100 protsenti Dexiale kuuluvale tütarfirmale Dexia Bank Belgiumile ja Arcole, mis teostab investeeringuid Belgia ametiühingute nimel. Kahepeale omavad need osapooled 35 protsenti Dexia aktsiatest ja on jätkuvalt esindatud ka panga juhatuses.
Veelgi enam – Dexia aktsepteeris laenude tagatisena omaenda aktsiaid. Mis tähendas, et pangaaktsia hinna langus võis tekitada tohutuid kahjusid.
Tänaseks on Dexia turuväärtus, mis 2006. aastal kõrgus 21 miljardi euro juures, langenud ligikaudu 1 miljardi euro peale.
«Bütsantslik, võiks sellise struktuuri kohta öelda... Aga see oleks liiga pehmelt väljendatud,» ütles üks olukorraga kursisolev allikas.
Belgia regulaatorid, saades lõpuks asjaoludest teada, palusid Dexiat korduvalt ja tungivalt laenud kellelegi teisele edasi anda, et kahtlast seisu lahendada.
«Iseenda finantseerimine on Belgias ebaseaduslik, kuigi antud olukorras oli rangelt lähenedes tegemist tütarettevõtte poolt aktsionäridele antud laenuga,» ütles Belgia finantsjärelevalve pressiesindaja.
Belgia keskpank ütles, et ei tohi konkreetse asutuse asju kommenteerida, kuid tunnistas, et oli laenudest teadlik.
Arco kinnitas, et kasutas Dexia Belgiumi oma Dexia osaluse finantseerimiseks, kuid selgitas, et palus eelnevalt põhjalikult õigusalast nõu, et laenud võeti turuintressidega ning et väiksemaid laenusummasid olevat võetud teistelt pankadelt.
Dexia keeldus kommentaaridest. Dexia Bank Belgium ütles, et ei tohi kommenteerida individuaalseid kliente puudutavaid küsimusi.
Copyright The Financial Times Limited 2011.