Mustamäe korteriühistu piilub alternatiivenergia poole

Päikesepaneelid. Foto: Caro / Scanpix

Tallinnas Mustamäel asuva 72 korteriga Sütiste tee 45 ühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja küttekulusid aidanud oluliselt vähendada põhjalik renoveerimine ja soojustamine, lähiajal on lisaks plaanis võtta kasutusele ka alternatiivenergia.

Kuusk rääkis Tarbija24.ee'le, et maja on viimase 5-7 aasta jooksul väga hästi renoveeritud ja küttekulud on tänu sellele väiksed.

Soojustatud on viilkatus, kogu fassaad, soklikorrus, otsaseinad. Kõik aknad, kaasa arvatud keldrikorrusel on vahetatud pakettakende vastu, lodžadele on pandud ette lükandaknad, koridorides on kahe korteri vahele ehitatud täiendavad esikud.

«Siis on tehtud tuulekojad eraldi eriprojekti järgi välisuste juures; püstikud, küttesüsteem, radiaatorid, magistralid, tarbevee süsteem on vahetatud, individuaalkulu arvestid radiaatorite peal ka,» loetles Kuusk.

Individuaalkulu arvestid, mida pole sugugi mitte kõigis kortermajades, toovad Kuuse sõnul kaasa selle, et üldkütte eest makstakse 30 protsendi ulatuses ning 70 protsenti on reguleeritav osa. Teisisõnu maksavad selle maja elanikud suures osas enda tarbitava sooja, mitte maja keskmise eest.

Keskmiselt on kommunaalmaksed tema sõnul praegu 30 krooni ruutmeetri kohta, mille sees on internet, vesi, kanalisatsioon, üldelekter, prügi ja maamaks ning millele lisandub eraldi gaas, elekter ja telefon.

Kuuse sõnul on 2001. aastast 2007. aastani küttekulu tänu renoveerimistöödele vähenenud ligi 50 protsenti.

«Eelmisel kütteperioodil oli samasuguse renoveerimata majaga võrreldes sääst 206 000 krooni,» rääkis Kuusk, mis teeb tema sõnul igakuiseks säästuks umbes 30 000 krooni.

Sel aastal võib Kuuse hinnangul ulatuda vahe samasuguste renoveerimata majadega küttehinna tõusu arvelt juba ligi 300 000 kroonini.

Uuenduslikud mõtted

Järgmisena on aga korteriühistul plaanis kasutusele võtta ka alternatiivenergia, mis praegu seisab peamiselt osa elanike vastuseisu taga. Kuuse sõnul on majale tehtud päikeseneeriga uurimisprojekt ja enamik on selle poolt, kuid osa inimestest jällegi täiesti vastu.

«Nüüd tehakse veel projekti, et heitõhk, mis on tubades, mõjutaks küttevee temperatuuri, mis on radiaatorites,» rääkis Kuusk.

Alternatiivenergia kasutuselevõtmiseks kuluvad summad sõltuvad Kuuse sõnul sellest, kui ulatuslikult asi kätte võetakse.

Ainult tarbevee süsteem läheks maksma umbes miljon krooni, koos küttesüsteemiga 2,5 miljonit, koos kütteenergiat toetava ventilatsiooniga juba 3,5 miljonit.

Ligi kümne tegutsemisaasta jooksul on ühistul renoveerimisele kulunud kokku 7,3 miljonit. Kui praegu maksavad elanikud Kuuse sõnul remondifondi 12 krooni ruutmeetri kohta kuus, siis alternatiivenergia kasutuselevõtt tõstaks selle umbes 16-17 kroonini.

«Alternatiivkütte kasutuselevõtt, päikeseenergia ja ventilatsiooni väljapuhutava õhu ärakasutamine küttesüsteemis ja isegi kas või kanalisatsiooni võimalusi ära kasutades, see annaks kokkuvõttes säästu umbes 80 protsenti,» tõdes Kuusk.

Ühistu esimehe sõnul ei ole aga sugugi mitte kõik inimesed valmis investeerima, et pärast kütte eest vähem maksta.

See võib olla tingitud ka sellest, et ei taheta pikemaks ajaks samasse majja elama jääda, kuigi Kuuse sõnul peaksid needki elanikud asjast huvitatud olema, kuna saavad oma korteri müümisel tänu investeeringutele ka rohkem raha tagasi.