Tõdemus Arvamusfestivalil: kui ühiskond Talsinki tunneli taha ei tule, jookseb see liiva

Arvamusfestivali Eesti Meedia alal võeti lõppenud nädalavahetusel vaatluse alla viimasel aastal üha rohkem kõneainet saanud Tallinna-Helsingi vaheline tunnel.

Tänavu aasta algul selgus projekti tasuvusuuringust, et tunneli maksumus oleks kuni 20 miljardit eurot. Lisaks võtab tunneli valmimine üle 20 aasta. See hõlmab nii planeerimist, erinevate lubade kooskõlastusi kui ka ehitust.

Majandus- ja poliitikaekspert Raivo Vare sõnul on sedavõrd suurte projektide ajalugu Euroopas olnud väga pikaajaline. «Näiteks La Manche'i tunneli idee käidi välja juba Napoleoni ajal, kuid tänaseks meil enam tehnoloogilisi takistusi ei ole,» leiab Vare.

Tema sõnul tunnevad eestlased aga kõige rohkem huvi tunneli maksumuse vastu ning seetõttu on oht alustada diskussiooni valest otsast. «Kõikide selliste suurtaristute põhiväärtus ei seisne selle läbitavas vahemaas ega maksumuses, vaid sellega kaasnevas,» räägib Vare.

«See on majanduslik efekt, mida on Exceli tabelisse keeruline märkida ja mille arvestamise metoodikad on alati pisut vaieldavad, sest need ei ole nii konkreetsed,» põhjendab Vare. Ta tõdeb, et täna ei ole Eestis veel sellekohane diskussioon kohale jõudnud.

«Arutletakse lihtsa transpordiloogika ümber, millel on hoopis teine geograafiline ja konkurentsivõimekuse kontekst, kui me oleme harjunud mõtlema,» ütleb ta.

Soome Suursaadiku Kristi Narineni arvates on oluline rääkida üheskoos nii projekti juriidilisest-tehnilisest küljest kui ka poliitilisest-majanduslikust poolest. «Seepärast on meil vaja projekti turunduse ja emotsionaalse külje täiendamiseks juurde rohkem fakte, kuid oluline on üldine mõtteviis, et Soome ja Eesti on üksteisele vastastikku vajalikud,» leiab Narinen.

Narinen lisab, et tunneli ehitusel tuleb samuti analüüsida seoseid teiste projektidega. «Näiteks on tunneli ehituse puhul vältimatult oluline ehitada välja Rail Baltic, sest kaup tuleb sealt kaudu,» ütleb ta.

Projekti eestvedaja Kaarel Kose sõnul on tunneli rajamise juures eelkõige küsimus, kuidas arendada Euroopa mastaabis kahte suhtelisest väiksest linna, kellel on globaalses konkurentsis kaasa rääkida oma tähtis osa, mitte aga seejuures takerduda detailidesse.

«Me tahame areneda ja olla maailmas see koht, mis tõmbab enda poole nii teadmisi kui ka kapitali,» leiab Kose. Ta lisab, et tähtis on see, et kahe linna omavaheline dünaamika oleks olemas ja selle potentsiaal ära kasutatud.

Kose sõnul on ka muidugi tunneli ehituse juures palju olulisi lahendamata aspekte. «Näiteks väljakaevatava materjali logistika on tõenäoliselt projekti kõige keerulisem osa üldse,» leiab Kose.

Raivo Vare toob tunneli vajalikkuse juures veel välja, et Tallinna ja Helsingi kaudu võiks areneda kahe linna lennuliiklus Aasia ja Euroopa põhipunktide suunas. Samuti võimaldab tunnel rajada merre tehissaared, millest saab omakorda luua teised kõrge väärtusega arendused.

Vare rõhutab siiski, et projekti taha on vaja kaasata rohkem toetajaid. «Kui ühiskonnas ei tule selle taha piisavalt kriitilist massi, siis see projekt jookseb lihtsalt liiva,» ütleb Vare.

Kui palju on «sajandi projekti» ümber tühja õhku ja kui palju tõsist soovi tunnel valmis ehitada, arutlesid tunneli projekti eestvedaja Kaarel Kose, majandus- ja poliitikaekspert Raivo Vare ning Soome suursaadik Kristi Narinen. Paneeli juhtis Postimehe majandustoimetuse reporter Lennart Ruuda.