/nginx/o/2011/09/12/747010t1h9a87.jpg)
Rahvusvaheliste võlausaldajate sõnutsi peaks Kreeka küll saama oma järgmised 8 miljardit eurot abiraha, kuid riigi majandusväljavaade halvenevat niivõrd kiiresti, et vaid kolm kuud tagasi kokkulepitud abipaketist nr 2 Ateena vee peal hoidmiseks enam ei piisa.
Mainitud avastused on kirjas troika (Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga) kauaoodatud raportis, mis eile hommikul eurotsooni riikidele läkitati.
Financial Timesil õnnestus hankida raporti koopia.
Nagu selgub, usuvad Euroopa Komisjoni vaatlejad, et järgmine abiraha ülekanne tuleks teha «nii ruttu kui võimalik», kuna Ateena tõotab tulla tagasi graafikusse oma finantsreformi ja erastamisprogrammiga.
Samas maalib raport mustades värvitoonides pildi ees ootavast rängast teekonnast ja ütleb, et «Kreeka võladünaamika on ülimalt murettekitav».
«Võrreldes paari kuu taguse väljavaatega on võla jätkusuutlikkus tegelikult halvenenud – taastumise, eelarvekärbete ja erastamisprogrammi viibimise, samuti aga pankade rekapitaliseerimise vajaduse tõttu,» järeldab troika.
Kummatigi jätab raport ütlemata, kui suureks on veninud uus eelarvepuudujääk. Kuigi need numbrid on troika raportites alati olemas olnud, väitsid Euroopa ametnikud, et ametlik võla jätkusuutlikkuse raport ei ole veel valmis.
Nad lubasid, et raport saadakse valmis tänaseks (so reedeseks) rahandusministrite kohtumiseks Brüsselis.
Osaliselt on viivitus tingitud ka troika-sisesest vastasseisust IMFi ja Euroopa Keskpanga vahel. Asjaosalised ei jõua kokkuleppele, kas Kreeka suudab maksta oma võlgu ilma veelgi karmimate kasinusmeetmeteta või mitte.
EKP seisukoht on karm, IMF palub tungivalt leebemat lähenemist.
Raportiga kaasapandud tabelitest on aga näha, et Kreekal jääb juulis kokkulepitud 2011. aasta eelarve-eesmärkidest puudu 1,4-2 miljardit eurot. See summa tuleks kokku saada kas täiendavate abilaenude või eraviisiliste võlakirjahoidjate tõhusama «pügamise» teel.
Lisaks ennustab troika, et Kreeka võlg paisub tuleval aastal õhupallina 181 protsendini sisemajanduse kogutoodangust – kõvasti kõrgemale juulis prognoositud 161 protsendist.
Troika raport paneb süü Kreeka halveneva majandusväljavaate eest nii laiema surutise kui valitsuse arvele, kuid märgib ühtlasi ära, et kohati vägivaldsed meeleavaldused Ateenas ja mujal on mõjunud majandusele pärssivalt ja süvendanud ebakindlust.
«Pole kahtlust, et Kreeka on languses, mis on sügavam ja pikem, kui eelmise kvartali raportis prognoosisime,» kirjutab troika. «Tööturg käib alla, töötusmäär kerkib oodatust tunduvalt kiiremini. Palju on poliitilist ja finantsilist ebakindlust. Sotsiaalsed rahutused ja streigid rõhuvad tarneid ja sisenõudlust.»
Raport tunnistab esmakordselt seda, mida Ateenas juba ammu avalikult räägitakse: nimelt, et 50 miljardi eurone erastamisprogramm, mis pidi andma teise 109 miljardi eurose abipaketi tarvis 28 miljardit eurot, on nüüd samuti rööbastelt maas.
Samas usuvad ametnikud, et programm viibib siiski «vaid ühe kvartali võrra» ja et eesmärk saada 2015. aasta lõpuks kokku 50 miljardit eurot on «jätkuvalt elluviidav».
Copyright The Financial Times Limited 2011.