Müügimaks võib Tallinnale kalliks maksma minna

Foto: Liis Treimann / Postimees

Kui Tallinna halduskohtu tehtud otsus müügimaksu ebaseaduslikkuse kohta jääb kehtima, siis võivad sajad Tallinna poepidajad, kohvikute ja pubide omanikud, aga ka kütusemüüjad müügimaksu Tallinna linnalt tagasi nõuda, kirjutab Mikk Salu.

Kolmapäeva õhtul otsustas Tallinna halduskohus kütusemüüja Statoili ja Tallinna linna vahelises vaidluses, et Tallinna müügimaks on ebaseaduslik. On aga kaks olulist asja, mida selle otsuse juures tähele panna.

Esiteks, Statoil vaidles kohtus aktsiisikaupade osas, seega ei laiene antud otsus toidule või riietele või mis iganes muudele toodetele. See käsitleb ainult kütust (mis oligi muidugi Statoili peamine huvi), aga samas ka selliseid aktsiisikaupu nagu alkohol ja tubakas.

Teine väga tähtis asjaolu on see, et kuigi Statoil võitles kohtus enda eest, on laiemalt vaadates tegu pretsedendiga, mis mõjutab ka kõiki teisi aktsiisikaupade müüjaid. Olgu nendeks siis Statoili konkurendid või siis veini, õlut ja viina müüvad poeketid ning erinevad Tallinna baarid, restoranid ja kohvikud. Ühesõnaga, Tallinna linna jaoks on tegu probleemiga, mis võib kaasa tuua tõelise müügimaksukaose.

Statoil on otsusega rahul, ligi aasta otsa käidi kohtus (Statoil esitas kaebuse eelmise aasta novembris) ja lõpuks tuli võit. «Tallinna linnal on 30 päeva aega edasi kaevata,» jääb Statoili õigusnõustaja Nele Laidvee samas ettevaatlikuks.

Seega, asi pole veel kindel, jääb veel ringkonnakohus, sealt edasi ka riigikohus. Kui aga otsus jääb kehtima, siis loomulikult kavatseb kütusemüüja Tallinnale tasutud müügimaksu tagasi nõuda.

Kinnine kohtuistung

Statoil ei ütle, kui suur see summa on – see on ärisaladus, just ärisaladuse tõttu oli ka kohtuistung kinnine ja ka kohtuotsust ennastki detailides ei avalikustata. Nii palju on aga selge, et Tallinna halduskohtu arvates oli Tallinna müügimaks aktsiisikaupade osas vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga, ja sellisel juhul on Euroopa õigus kohaliku õiguse suhtes ülem.

Igal juhul hakkavad erinevad firmad Statoili pretsedendi järel pingsalt asju ajama. «Väga huvitav areng, eriti põnevaks läheb asi kaubanduskeskuste jaoks,» ütleb näiteks Eesti suurima viinatootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

«Me pole jõudnud veel kohtuotsusega tutvuda, aga teeme seda kindlasti, analüüsime ja kujundame selle põhjal ka oma seisukoha,» lisab kommentaari Selveri juhataja Andres Heinver.

Selver maksab aastas müügimaksu natuke alla 1,5 miljoni euro. Kokku oli Tallinna linn eelmisel aastal eelarvesse müügimaksu arvestanud 150 miljoni krooni (umbes 10 miljoni euro eest), sellel aastal juba 16 miljonit eurot (250 miljonit krooni).

Võrdluseks, müügimaksu kokku kogutakse aastas umbes kaks korda rohkem, kui Tallinn kulutab aastas koolimajade remontimisele. Kui suure osa moodustab linnale laekunud müügimaksust aga aktsiisikaupade müügimaks, sellist arvutust tehtud ei ole.

«Muidugi on see ka meile rõõmustav uudis, tegelikult just täna (eile – toim) on tähtaeg, kui peame eelmise kvartali müügimaksu üle kandma,» sõnab Madis Vaikmaa, kes juhib Tallinnas kahte pubi, The Dublineri ja Bayern & Böhmen Kellerit.

Mõlemad pubid kuuluvad suurde Vana Villemi kõrtside ketti. Vana Villem on kahe aasta jooksul maksnud Tallinnale müügimaksu kümnete tuhandete eurode eest. Tallinnas on aga baare ja kohvikuid sadade kaupa.

Juristidele kuhjaga lisatööd

Igasugused toitlustusasutused, baarid ja alkoholipoed võivadki Tallinnale kõige suuremat peavalu valmistada. Mitte ainult võimaliku tagastamisele kuuluva raha suuruse tõttu, vaid lihtsalt sellepärast, et neid on nii palju ja kõiki tuleb eraldi menetleda.

Tähtsa nüansina tulebki lisada, et kui ka Statoili loodud pretsedent jõusse jääb, ei hakka Tallinn automaatselt kellelegi raha tagasi kandma. Igaüks peab ikkagi ise maksuotsuse vaidlustama ja seejärel tagastamist taotlema.

Üks on selge, juristidele terendab ees kuhjaga lisatööd. Kõik see võtab aega ja raha. Tallinn lihtsalt alla ei anna, püüdes kas või eelarvelistel põhjustel venitada. Praegu pole ilmselt ka mõtet sündmuste käigust ette rutata.

«Kuna jõustunud kohtuotsust müügimaksu vaidluses pol­e, ei ole mõistlik ka ennustada, milliseid tagajärgi kohtuotsus endaga kaasa toob,» kommenteerib Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson. Küll aga lubab Jürgenson, et Tallinn kaebab kohtuotsuse edasi. «Saan vaid öelda, et ettevõtlusamet esitab nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse,» räägib ta.

Vaidlus käis ELi direktiivi üle

Statoili ja Tallinna linna kohtuvaidluse põhiargument keerles Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2008/118 ümber. Tegemist on kolm aastat tagasi vastu võetud nn aktsiisidirektiiviga.

Kohtus arutleti peamiselt selle üle, mida tähendab antud direktiivi kõige esimese artikli punktis kaks nimetatud «erieesmärk». Direktiivis on nimelt kirjas, et aktsiisikaupu võib maksustada lisaks aktsiisile ka teiste kaudsete maksudega, kuid ainult siis, kui need lisanduvad maksud täidavad erieesmärki.

Euroopa Kohus on ise oma erinevates otsustes aga näidanud, et erieesmärgiks ei saa olla lihtsalt raha kogumine, vaid see peab olema midagi muud – näiteks mingi turumuutuse või tarbimisemuutuse esile kutsumine.

Tallinna aga kogub kütusemüüjatelt ja kõrtsiomanikelt müügimaksu lihtsalt sellepärast, et linnakassa vajas raha. Statoil väitis ja halduskohus nõustus (viidates just Euroopa Kohtu praktikale), et see pole kindlasti erieesmärk, millega aktsiisikaubale võiks lisamaksu kehtestada. (PM)